Leili metsalood | „Palgiparvetus“ tänapäeva moodi
Jätsin sihilikult selle „jõe“ lõpuosa pildile paigutamata, sest see oleks illusiooni põrmustanud. Nimelt kerkisid seal veest välja laiad traktorijäljed ja tõusid üles liivasele põndakule. Jõge polegi, vesi ka ei voola, paljas silmapete.
Võrdlus vanaaegse palgiparvetusega on minu väljamõeldis, sest paremat sõna külmumata maaga metsaveole ei leidnud. Kauguses paistab lageraiutud raiesmik ja selle suurus annab aimu, kuidas palgiveojõgi noorendiku vahele tekkis.
Tegemist on riigimetsaga ja raiutud langid on suure maantee poolt vaadatuna silma alt osavalt varjatud. Raiuti 2016.a. talvel, kui külma oli jaanuaris vaid napilt paar nädalat. Metsateoks sellest ei piisanud. Tean seda omast käest, sest raiusin samal ajal kodumetsas minagi. Tekkisid meilgi veorööpad, mida täitsime maikuus põllult korjatud kivikoormatega. Tänaseks unustatud lugu.
Aga kui lank kord juba ette võetud ja harvester muudkui lõikab, siis tuleb palgid sealt ka välja vedada, olenemata, kas pinnas kannab või mitte. Mina toda riigimetsa raietööd ei näinud, kuid jälgede järgi oletan, et ju olid nii lõikajaks kui vedajaks Eestis toodetud Metsis-tüüpi metsamasinad, millel on suur jõudlus. Traktor koos käruga kaalub täislastis 30 tonni ja koormasse võtab selline mürakas pea kaks korda rohkem tihusid kui mõni väljamaine kergekaalulisem forwarder.
Olen neid kollaseid „metsiseid“ 2014.a. oma koduküla riigimetsas müttamas näinud. Kui säherdune liikuma pääseb, roomab ta mülgastest läbi nagu „palgiparvetusmasin“, mida ei takista muda ega vesi. Iseasi, milline maa sihukesest mürakast järele jääb.
Kunagi käisin ühe jahimehega rabarinnaku poolt tuleva kraavinire ääres ja siis see mees näitas, et vanasti olevat just seda kraavi kasutatud palkide metsast välja parvetamiseks. Kraavi kaudu ujutati tüved väiksema jõeni, sealt edasi suuremasse jõkke, mis viis palgid Pärnuni välja.
Pildil olevaid metsaveojälgi vaadates tuli vägisi see vana aja palgiparvetuse jutt meelde.
