Foto: Leili Mihkelson

Eelmisel nädalal oli vallamajas kohaliku külarahva, maaomanike, valla esindajate ja arendajate kokkusaamine kaevanduse loomise ja selle keskkonnamõjude teemal.

Kaevanduse peamiseks toodanguks peaks saama allpool põhjavee kihti asuv dolomiit ja sellest teede ehituseks purustatav killustik. Karjääri sügavuseks arvatakse tulevat üle 20 meetri. Kaevandamise mõjutsooniks on hinnatud 1,5 km ja piir ulatub täpselt küla taga maastikukaitseala staatuses oleva rabani.

Samas jäävad seitsme majapidamise salv- ja puurkaevud mõjutsooni sisse. Millise meetodiga just selline mõjukaugus saadi, täpselt kaitsealuse raba piirini, pole selge.

Kuna olen selle rabaga juba lapsest saadik tuttav ja käin seal nüüdki vahel vaikust vaatamas/kuulamas, siis võtsin kepi toeks ning sammusin üles rabarinnakule. Enne vaatasin, kuidas rabaäärses ojas olid koprad enne talve tulekut vett paisutanud.

Foto: Leili Mihkelson

Raba on sügiseti värvilisemgi kui suvel. Piltidel olevad kohad on kolhooside loomise aastatel turba võtmiseks üles songitud, kuid on viimase 60 aasta jooksul mõnevõrra taastunud. Turbaaugud ja sealt väljuvad kitsad veesooned avaldavad ka rabamändide ja sookase kasvule nähtavat mõju – see osa rabast metsastub kiiremini.

Inimtegevus, eriti aga veerežiimi muutused, mõjutavad muidu aeglaselt toimivat rabakeskkonda küll aeglaselt, kuid pöördumatult.