Foto: Leili Mihkelson

Miks nad siis ei taha metsakorraldajat oma metsa? Väiksemaid raied, nagu oma tarbeks mõned tihud küttepuid, teeks ka ilma majandamiskavata ja teatist esitamata metsahoolduse käigus oma metsas ära.

Selgus, et mõlemal mehel on raieküpset metsa ja nad kardavadki, et metsakorraldaja kirjutab kavasse sõna „lageraie“. Proovisin neile öelda, et ega metsakorraldaja teie metsa vägisi maha võtma tule, tema tohib teile vaid soovitusi anda ja need peavad metsaseadusega kooskõlas olema.

Metsamajandamiskava ei kohusta kedagi oma metsa raiuma, kehtiv kava aga võib omanikule selle võimaluse pakkuda. Metsakorraldajad on atesteeritud ja peaksid olema usaldusväärsed metsaspetsialistid, kes järgivad oma töös ja metsaomanikule antavates soovitustes hetkel kehtivaid seadusi. Kui Riigikogu seadusi või valitsus määrusi muudab, muutuvad ka nõuded metsa inventeerimisele ja majandamiskavadele.

Kui võrrelda praegusi ja kümne aasta taguseid metsamajandamiskavasid, siis ilmunud on uued mõisted, nagu eraldise „kaalutud vanus“ ning eraldise „kaalutud raievanus“, mis ei ole üks ja seesama asi ning mille tähendust omanikust vanapapi või -memm uurima peavad hakkama.

Metsakorraldaja lisab kavasse ka soovitusi raieteks või istutamiseks. Metsakorraldaja ei saa kedagi käskida, otsused teeb ja vastutab nende eest ikka metsaomanik ise.

Selle asemel, et peljata metsakorraldajat, peaks olema ettevaatlik, kui „pommitatakse“ pakkumistega osta kasvava metsa raieõigust või nagu viimasel ajal - ka terve kinnistu.

Omanikule ja tema perele peab olema selge, milleks neile oma mets ja selle teadmise järgi ka talitama, näiteks: ei müü, sest pärandan metsa oma lastele. Või kui on huvi hinnapakkumist saada, siis võib ju edasi suhelda, aga võtta kõrvale mõni erapooletu nõuandja.

Üks aga on kindel, et mis kord maha müüdud, seda tagasi ei saa ning aina kõrgemale kerkivate hindade juures sama raha eest enam samaväärset metsa asemele ka ei osta.