Foto: Leili Mihkelson

Sinililled võivad olla eri värvi õitega, sinised, lillad või roosad. Nende kannul alustab õitsemist võsaülane, see enimlevinud valge kevadekuulutaja. Tema järel, umbes nädal hiljem hakkab õitsema kollane ülane. Harva kasvavad need kaks ülast segiläbi, enamasti ikka grupiti, eraldi laikudena.

Jahedad ilmad pikendasid sinililleaega ja praeguseks on kõigis kohtades, kus sinilill kasvab, õied täielt avanenud. Kui ilmad soojad püsivad, siis pikalt seda õiteilu enam pole ja sinililled loovutavad oma koha järgmistele tulijatele.

Sinililleaega hakkasid tänavu juba enne ülestõusmispühi täiendama valgete õitega võsaülased. Ülane on minu jaoks kaua aega tähistanud metsaistutusaja algust. Ja eks see ole nii ka praegu, nii riigi- kui erametsades. Mullas on niiskust piisavalt ja väikesed puutaimed hakkavad hästi kasvama.

Valgest ülasest umbes nädal hiljem hakkavad õitsema kollased ülased. Kaks päeva tagasi vanal taluasemel tehtud pildilt on näha, et kõik kollased pole õisi veel täielt avanenud. Aga see muutub päevadega ning vanade puude alune jõe kaldapealsel on segiläbi ülaste valgeid ja kollaseid õielaike täis.

Minu maadel on metsa istutamas käinud alates 2006.a. kevadest paljud loodusfotograafid üle Eesti, samuti ka kohalikud jahimehed. Need talgupäevad olid tavaliselt aprilli viimastel või mai esimestel päevadel, just ülaste õitsemise ajal. Veel praegugi, kui mitu aastat pole minu juures enam talguid peetud, meenutatakse, kuidas ülaste vahel roomates neid kevadõisi pildistati.

Ilusat elu on võimalus olnud elada, palju mõttekaaslasi ja sõpru on kevadine loodus ja mets minu ellu toonud.