juurepess Leili Mihkelson

See seen on üks kardetum kuusikute kahjustaja – kuuse juurepess. Ega ma omapäi, ilma metsaspetsialistita, poleks osanud seda seent märgatagi, rääkimata määramisest. Nüüd siis tean, kus ja kuidas juurepess areneb ja milline ta välja näeb.

Juurepess ongi ühest noorest kuusest jagu saanud. Puu on pikali ja juurte küljes paistavad valged viljakehad. Seen, see juurepess, on jõudnud kuuse juuri sedavõrd kahjustada, et need ei suutnud puud maa küljes enam kinni hoida. Tuul puhus kuuse pikali ja nähtavale ilmus ka hävingut põhjustav saladuslik seen.

Tegemist on noore kuusikuga, mis istutati kolhoosiajal, 1980ndatel maha raiutud vana kuusemetsa asemele. Eelmisesse postitusse panin sellest kuusikust pildi koos seeneringiga. Metsaspetsialisti nõu andma kutsudes tahtsin küsida, kas oleks õige 30+ vanuses kuusikus harvendusraiet teha või lasta allajäävatel puudel ise kuivada. Nagu arvata, on see mitme otsaga asi, sõltudes nii põtradest, omaniku vajadustest, teadmistest, ettevõtlikkusest, tööjõust, tehnikast jne. Puhtkuusikus on alati ohtusid ja eksimisvõimalusi rohkem kui segapuistus või kaasikus toimetades.

Omal ajal oli nõue istutada kuusetaimed tihedama seaduga kui tänapäeval ja seda võib märgata paljudes 30-40 aastastes puistutes. Tegelikult olen ma ka ise 90ndate lõpus kuusetaimi üsna tihedasti mulda pannud, 3000 tk/ha, juhuks kui kõik kasvama ei lähe. Tagantjärele tarkusega oleks palju asju võinud teisiti teha. Mõnes mõttes on tihedalt istutamisest kasu ka, näiteks kui noore kuusiku alla tekib okkavarise kiht ja ilmuvad kuuseriisikad või vähese valguse tõttu ei saa kuuskede varjus lehtpuud (lepad, toomingad) võimutsema hakata. Aga enne sellisesse vanusesse jõudmist peab metsaomanik istutatud taimede hooldamisega mitu aastat vaeva nägema, tööd tegema. Olen metsakasvatuse protsessi võrrelnud laste kasvatamise ja koolitamisega, milles ei saa kõrvaltvaatajaks jääda.

Metsas toimetades õpib inimene kogu elu, aga kui sellega pole lapse-east alates kokkupuudet olnud, siis kõiki metsatarkusi ei jõuagi enne surma omandada. Oma vigadest õppimine on muidugi kõige tõhusam, aga võib kalliks maksma minna. Kindel on, et mets saab ilma inimeseta hakkama, aga kui inimene on otsustanud metsast kasu lõigata, hakkab ta seal oma tarkuse järgi mingil päeval nagunii toimetama. Kuidas õige oleks olnud, selgub hiljem, vahel liiga hilja. Vaevalt leidub ilmeksimatuid, kes pole elus ühtki vale otsust teinud.