Näsiniin. Leili Mihkelson

Äkki peaksin kodust siidpehme kakusule tooma, sellega õisi silitama ja putukate töö ära tegema? Või tuleb ikkagi pakane ja näpistab õied nagunii ära? Imelik talv seekord.

Soe ilm ja sagedased vihmad on metsatöödeks üsna sobimatud, samas ei takista selline aeg võsalõikust või noorendike hooldust. Seda saab teha ka märjast maast hoolimata ja tuleb nagunii käsitsi teha.

Lõikasin sarapuu- ja toomingavõsa ning sattusin kenale näsiniinepõõsale. Seal õisi ei olnud. Küll aga lõikasin lõunapoolsest küljest tema naabruses noori sarapuid vähemaks, et kevadpäike paistma ulatuks ja õisi paitaks.

Näsiniin õitseb tavaliselt aprillis ja on üks varasemaid õitsejaid üldse. Praegu aga on alles veebruari esimene pool, seepärast üllatas mind tööjärjega edasi liikudes järgmine ja juba õitsev näsiniin! Tema ei mallanud kevadeni oodata ja kippus ise pildile.

Olen hulk aastaid metsas liikunud ja igasuguseid hooldustöid teinud, mõnel kevadel viimaste lumelaikude aegu ka õitsema hakanud näsiniint näinud. Aga südatalvel, veebruaris, pole seda varem juhtunud.

Loodus ei väsi üllatamast.