Pinda on pildil olevas noorendikus vaid pool hektarit, eelmine hooldus sai tehtud umbes 6-7 aastat tagasi, täpselt enam ei mäleta ja vanu metsateatisi ei viitsi üles otsida. Omanik võiks metsatööde päevikut pidada, eriti veel nüüd, kui istutamise ega noore metsa hoolduse teatisi enam ei nõuta. Teatist on vaja juhul, kui metsast puitu välja tuuakse ja müüakse, näiteks harvenduse, valik- või lageraie puhul. Noorendikku hooldades jääb enamasti kõik sinnasamasse maha, metsa rammuks.

Olen aastate jooksul kogenud, et eri kohtadesse istutatud metsataimede areng pole ühesugune. Reeglina hakkab metsamullal puuistik visamalt kasvama kui näiteks endisel karja- või heinamaal. Kui taimed kasvuhoo sisse saavad, siis 15 aasta möödudes enam vahet pole.

Pildil oleva noorendiku asemel kasvas enne raieküps segamets – oli kuuske, kaske, mõned männid. Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp, 2. boniteet. Raiejärgsel aastal 2002 istutasin kuusetaimed, seejärel mõnda kohta veel männiseemikuid. Peagi olid metsloomad kõik männitaimed, kaasa arvatud ka looduslikult kasvama hakanud, ära söönud. Istutasin portsjoni kuusetaimi nende asemele. Kased hakkasid ise kasvama. Ühtki noort mändi pole. Selline noorendik seal praegu.

Oksavaaludele ei saa puutaimi istutada, seal hakkasid tühimiku täiteks mõned sarapuupõõsad kasvama. Las pasknäärid, mänsakud ja oravad rõõmustavad. Pildil oleva noore metsa hooldus oli mul n-ö plaaniväline ja toetust sellele ei taotle. Nüüd sai tehtud ja sellega tükiks ajaks rahu.

Kui paberkujul materjali kodusesse metsa-arhiivi panemiseks enam juurde ei teki, võiksid seda asendada näiteks metsapäevik ja fotod, kus kuupäevad juures. Abiks iseenda mälu värskendamiseks kui järeltulijatele tulevikus. Paljud metsaomanikud seda ehk ka teevad.