Pühapäeval, kui saemeest metsas polnud, on tema tehtud tööd käinud üle kontrollimas üks põder. Küllap sama loom, kes samas kohas ka detsembrikuus, kui ma langi piire märkimas käisin, ringi jalutas.

On päris tavaline, et metsaraie meelitab põdrad langetatud puude oksi, eriti haavaoksi, sööma, aga seekord meeldis loomale hoopis männikoor. Selles kohas haabu pole. Mitu ladvapoolset männipakku, kus koor õhem ja pehmem, olid üsna paljaks kooritud. Kuusest pole loom hoolinud.


Metsamasinatel töötavad mehed on rääkinud, et traktorit põdrad ei karda. Passivad natuke eemal ja kuni masin koormat viima läheb, tulevad langile tagasi. Kiivriga saemeest nad ka seni ei karda, kuni too saega puu kallal müristab. Küllap teavad, et see ei ole ohtlik jahimees (kuigi muul ajal ju võib olla).

Eelmisel nädalal nägin ühe metsanaabri 30+ aastases kuusikus, kus ta hiljuti harvendusraiet tegi, et põder on seal mõnda kuuske kraapimas käinud. Kuni seal tihnik oli, ei mahtunud loomad puude vahel liikuma, nüüd aga on ruumi rohkem ja loomad kohal. Noore kuuse koor maitseb hea. Minul on 40+ vanuses kuusikus samuti hooldus tehtud, kuid õnneks pole põdrad sinna jõudnud. Vara kiidelda.