Kirev on see oktoober olnud nii looduses kui inimsuhetes ja poliitilistes mängudes. Äkki seepärast saatiski taevas meile teisipäeval hoiatuse, et vaadake inimesed, kui te meelt ei paranda, katan päiksevalguse hoopis kinni. Olgugi et ähvardus pikalt ei kestnud, elu kestmajäämise üle pani hetkeks mõtlema ometi.

Neljapäeva hommik algas päiksetõusuga läbi kuldse udukardina, kuni soe valgus viimaks külaväljade äärseid metsalatvu paitama ulatus. Jäin neid kullaseid värve imetlema, teades, et see ei kesta lõpmatuseni. Muutus tuligi kümne minuti pärast, kui pilved lähemale jõudsid ja päiksevärvid tuhmusid.

Sügis on võimutsemas, päevad lühenevad. Öökülmad kustutavad värvid ja tuul pühib viimased lehed puudelt. Mets läheb puhkama.