19.01.2017, 00:00
Maailmas kasvatatud tippsaagid erinevad omavahel kahekordselt
Kui Eesti ja Läti viljelusvõistluse tippsaagid küünivad kümne tonni kanti, siis mujal püritakse kahekümne poole.
FOTO:
Viljelusvõistlused on teadmiste omandamise ja vahetamise rahvusvaheliselt levinud vorm. Neid peetakse paljudes maades ja eri kultuuridega. Eesmärk ikka see, et katsetada uusi tehnoloogiaid, sorte ja tooteid ning levitada parimaid kogemusi. Kõikjal on probleemiks, et tootmispõldude saagikus jääb tublisti alla katsekeskustes saadavatele. Eriti suur on see vahe meil Eestis. Lätis hinnatakse parimaid taimekasvatajaid konkursil Zelta Lauks. Soomes on teraviljade saagikuse võistlus ehk Satokisa toimunud juba alates 1994. aastast. Rootsis on viimastel aastatel toimunud huvitavad rahvusvahelised saagivõistlused: 2014 nimetusega Vetemästaren ja 2016 Rapsmästaren. Taanis toimub rahvusvaheline viljelustehnoloogiate võrdlus Dyngbys läbi kolme aasta. Inglismaal toimus eelmisel aastal neljandat korda viljelusvõistlus nimetusega YEN. USAs toimub mitu viljelusvõistlust, eelkõige võisteldakse seal maisi, sojaoa ja nisuga.