Kas Eestist on järel ainult üks suur Harjumaa või elab veel keegi ka mujal maal?

Kas Eesti külad, alevid ja pisemad linnad – väikeasulad – suudavad veel aastasadadeks püsima jääda? Kas iga postkontori ja kooli sulgemine ennustab ka asula viimaseid hingetõmbeid?

Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aastal on üle Eesti suletud sadu asutusi. Üle saja kooli on tehtud haridustaseme võrra madalamaks – näiteks põhikoolist algkooliks. Tegevuse on lõpetanud umbes 250 kooli. 1992. aasta telefoniraamatus on kolmel ja poolel leheküljel tiheda tekstiga kirjas kõik tollased Eesti postiteenuse asutused. Kui paljud neist on nüüdseks suletud, ei oska Omniva öelda. Nemad selliseid andmeid ei kogu. Statistikaameti andmeil oli 1992. aastal Eestis 602 postkontorit. Praeguseks on Omniva kodulehe järgi postkontoreid järel 106, postipunkte 152. Pakiautomaate on Eestis 246. Ligipääs postiteenusele on kahanenud ligi saja koha võrra.

Viimase 30 aasta jooksul on riiki vähemaks jäänud seal, kust inimesed on ära läinud. Ometi on tegemist mõningase paradoksiga. Kui väikekohas suletakse mõni riigiasutus, siis kas põhjus on selles, et inimesed lähevad ära, või hakkavad inimesed ära minema selle pärast, et asutus pannakse kinni?