Foto: REUTERS

USA-s kultiveeritavate põlluviljade esiviisikusse kuuluvad näiteks mais, sojauba, hein, nisu ja puuvill.

Käesolevas artiklis loetleme aga taimi, mis on küll toiduks miljoneile inimestele, kuid millest paljud meist pole elu sees kuulnud.

Saage tuttavaks — need on kõige põnevamad toidutaimed, mida te tõenäoliselt selvekaupluste lettidel kohanud pole.

Harilik vigna ehk lehmahernes (Vigna unguiculata)

Foto: Wikimedia Commons

Kus seda kasvatatakse: Sahaarast lõuna poole jäävates Aafrika piirkondades, Lõuna-Ameerikas, Aasias, mõnel pool Põhja-Ameerikas.

Lehmahernes on nii toitainerikas ja kergesti kõikvõimalike keskkonnatingimustega kohanev toidutaim, et NASA on võtnud seda uurida ühena võimalikest kosmosejaamades kasvatatavatest põllukultuuridest.

Vigna e lehmahernes, mille vilja nimetatakse silmoaks, talub oivaliselt kuumust, põuda, viljatut pinnast ja varju, mistõttu kasvab edukalt ka seal, kus nõudlikumad taimed sugugi võrsuda ei taha.

Kui lehmaherne juured pärast saagikoristust maasse jätta, parandavad need isegi mulla kvaliteeti, muutes selle pikapeale sobilikuks ka teistele kultuuridele.

Neegri-hiidhirss ehk neegrihirss (Pennisetum glaucum)

Foto: Wikimedia Commons

Kus seda kasvatatakse: Indias, Lääne- ja Kesk-Aafrika kuivaladel.

Neegrihirss on igapäevaseks toiduaineks rohkem kui 90 miljonile inimesele Aafrika ja Aasia kõige kuivemates piirkondades.

Tegu on teraviljaga, mis tänu äärmuslikule põua- ja kuumustaluvusele kasvab ka seal, kus mais ja sorgo jänni jäävad. Lisaks on see väga tervislik toit, sisaldades palju valke, aminohappeid, rauda ja tsinki.

Ehkki taim on väga toitainerikas, kaasneb neegrihirsiga teatud kultuuriline häbimärk. Mõnedes piirkondades peetakse seda "vaese mehe toiduks", mistõttu seda on raske turustada.

Ameerika Ühendriikides on minevikus samamoodi põlatud kartulit ja isegi merivähki, mis annab lootust, et ka suhtumine neegrihirssi võib ajapikku muutuda.

Jahumaniokk ehk mõru maniokk ehk kassaava (Manihot esculenta Crantz)

Foto: AP

Kus seda kasvatatakse: 75 protsenti kogu maailma jahumaniokist kultiveeritakse üheksas riigis — Nigeerias, Brasiilias, Tais, Indoneesias, Kongos, Ghanas, Tansaanias, Indias ja Mosambiigis.

Hulk teadusuuringuid annab mõista, et jahumaniokk toob ühe majapidamise kohta sisse rohkem tulu kui ükski teine kultuurtaim.

See on igapäevaseks toiduks 500 miljonile inimesele, kes saavad sellega rahuldatud suure osa organismi kalorivajadusest. Maniokilehed kõlbavad aga imehästi loomasöödaks.

Jahumaniokk e kassaava on mugav kultuurtaim veel selle poolest, et seda võib maapõues hoida nii kaua, kuni tekib vajadus see nahka pista. Nagu tasuta toidukelder!

Jahumaniokil on aga ka üks oluline miinus — taim ei ole just toitaineterikas. Probleemiks on see eriti lastele, kes saavad kassaavapõhise roa ühest keskmisest portsjonist kätte vaid neli protsenti päevasest vajalikust A-vitamiini kogusest.

Rühm teadlaseid töötas seetõttu välja sordi BioCassava Plus, milles beetakaroteeni osakaalu on suurendatud 3000 protsenti (organismis teiseneb beetakaroteen A-vitamiiniks) ja rauasisaldust 400 protsenti.

Link kopeeritud!