Foto: Karin Kaljuläte

Gümnaasiumis kirjutas ta kirjandis teemal: mida ma teen viie aasta pärast?

Ta läks gümnaasiumi lõpetamise järel kodunt välja ja asus tegutsema.
Naiseks võttis ta Tallinnas sündinud ja elanud tüdruku, kes tuli Setumaale ja on maal elades õnnelik.

Kui minult küsiti, kus mu poeg elab, vastasin uhkusega, et Setumaal. Inimesed ei saanud aru, mida ta seal teeb. Tegija leiab alati tegevuse. Oli võimalus ja hea koht Setumaa piiril Mädajõe Eestimaa poolel. Sinna kerkisid viljakasvatuseks vajalikud hooned ja elumaja. Seal sündisid lapsed.

20 aasta pärast tõmbas Mulgimaale. Kõik tehtu jäi Setumaa piirile alles. Tegutsema hakkasid teised inimesed. Mulgimaal on tänaseks ehitatud jälle samasugused viljakasvatuseks vajalikud hooned ja elumaja.

Maa on tegijat õnnistanud. Mulgimaal on viljakad mullad.

Ma mõtlen sageli Knut Hamsuni „Maa õnnistusele“