Et selline ilm meid ees oodata võib, kinnitas enne reisi algust Maalehele ka Ilmateenistuse sünoptik Taimi Paljak, kelle sõnul on Fääri saared Islandi ja Briti saarte järel järgmised, mis peavad Atlandilt tulevate mässuliste tsüklonitega rinda pistma, kuna neil ei ole ees ei tõkestavaid mäestikke ega rahustavaid maismaa-alasid nagu näiteks Eestil.

„Ookeani veteväljade kohalt jõulise energiaga tulevate keeriste trajektoor kulgeb sageli kas otse üle saarte või lähikonnast mööda ning seetõttu on kiirelt muutuv ja tugevate tuuleiilidega ilm seal igapäevaseks kaaslaseks,“ selgitas Paljak.

Meie Eesti ilmaprotsesse väikesed Fääri saared sünoptiku kinnitusel aga ei mõjuta. Küll aga leiavad saared tihti ära nimetamist kirjeldamaks järjekordse aktiivse madalrõhkkonna liikumisteed, lisas ta.

Kui Eestis on mõõdetud tuule kiiruse absoluutseks rekordiks 48 meetrit sekundis, siis Fääridel on tugevamad tuuleiilid küündinud 75 meetrini sekundis.

Kõige soojem suvekuu neil saartel on palju-aastase keskmise põhjal august, millele juuli jääb natuke alla. Kui sooja juhtub olema 17 kraadi, on see Fääride mõistes juba kuum päev. Praegu on sooja päeviti stabiilselt 10 kraadi ringis ja ega öösitigi jahedamaks lähe.

Õhtu eel ööbimispaika sõites tuli viimaks taas ka päike välja ja maalis vihmapilvede kohale mägede taustal võimsa vikerkaare, mis fotodena koju kaasa võetakse meenutamaks esimest täispikka kohtumispäeva Fääri saartega.