Dodekaneesi saarerühmas on Kos peale Rhodost ja Karpathost suuruselt kolmas. Siinsed rannad, arheoloogilised vaatamisväärsused, kaunis Kosi vanalinn ja mereliselt meeleolukas atmosfäär näitasid end reisilistele osaliselt juba saabumisõhtul.

Vaatamisväärsusi on Kosil mitmeid ning enamjaolt on need seotud saare kireva ajalooga.

Esimesel reisipäeval, 11. oktoobril tutvuti Kosi linnaga, mis on ajaloos olnud kogu Egeuse mere kaubanduse sõlmpunktiks.

Kosi uhke vanalinna paelus reisilisi kitsaste käänuliste tänavate ja kaunite, ehkki tihti ka kreekalikult veidi unarusse jäetud, fassaadidega.

Lisaks vanalinnale uudistati pärast 1933 a. maavärinat itaallaste juhendamisel ehitatud Art Decò stiilis arhitektuuri, vaadati üle enam kui 2400 aastat vana plataanipuu, mille all saarel sündinud ja elanud Hippokratesele meeldis oma jüngritele õpetust jagada. Sealsamas sündis ka Hippokratese vanne, mis kaasajastatud kujul arstiteaduses veel tänagi kasutusel on.

Teisel reisipäeval, 12. oktoobril tegime ringsõidu saarel, mille jooksul tutvusime Kosi olulisemate vaatamisväärsustega ning saime ülevaate kohalikust elu-olust.

Kosi saart tituleeritakse tihti ka Hippokratese saareks, sest kaasaegse meditsiini isa Hippokrates sündis, õppis ja praktiseeris just siin. Saare tähtsaim vaatamisväärsus on maailmakuulus Asklepioni tempel. Teatavasti on just see paik, kus kõlas esimest korda Hippokratese vanne.

Lõuna- ja ujumispeatuse pidasime Kamari lahe ääres. Soovijatel oli võimalik lõõgastuda ka Bròs Thermal termaalvetes, mis on kuumaveeallikad meres. Oma ringsõidu lõpetasime Zia külas, kus sõime mehise õhtusöögi, kuulasime rahvuslikku muusikat ja tantsisime kohalikke tantse.

Kolmandal reisipäeval, 13. oktoobril sõitsime Kosi saarelt laevaga Türki Bodrumisse. Vaatasime Halikarnassose mausoleumi varemeid, mis oli ka üks seitsmest antiikmaailma imest.

Umbes 40 meetri kõrguse mausoleumi laskis valitsejanna Artemisia ehitada oma abikaasale ning selle järgi on hakatud tänapäeval hauarajatisi kutsuma abikaasa eesnime Mauselus järgi mausoleumideks.

Täna võib aga näha mausoleumi tükke kindluses ning mõned osaliselt säilinud skulptuurid ja bareljeefid on välja pandud Briti muuseumis Londonis. Iidne Halikarnassos on ka maailma ajaloo ja geograafia isa – Herodotuse – sünnilinn. Nautisime linna täiega.

Neljandal reisipäeval, 14. oktoobril jätkasime oma teekonda ja suundusime laevaga Rhodose saarele, mis asub Väike-Aasia edelaranniku lähedal.

Tutvusime Rhodose ilusa keskaegse vanalinnaga, mis oli lääne-euroopaliku keskaja peamine vaatamisväärsus Kreekas ning mille tänavatel on säilinud ohtralt rüütliromantika hõngu. Vaatasime Akropoli, Apollo templit, antiikset staadioni. Siin asus üks seitsmest maailmaimest - Rhodose koloss, üle 30 m kõrgune vanakreeka päikesejumal Heliose sammas. Seda küll vaid 56 aastat kuni 226 eKr maavärina tagajärjel see hävis.

Jalutasime vanalinna kitsastel tänavatel ning soovijad külastasid suurmeistrite paleed, mis oli kunagi johanniitide ordu peakorter. Kõndida sai linnamüüril ja ringi vaadata areholoogiamuuseumis.

Viiendal reisipäeval, 15. oktoobril külastasime Petaloùdhesi ehk Rhodose saare kuulsat Liblikaorgu. Filerimose mäel kiikasime sisse vanasse kloostrisse, maitsesime kohalikku likööri ning nautisime panoraamvaadet saarele.

Seejärel sõitsime mööda käänulist mägiteed kaema Tharri kloostrit Laerma küla lähedal, kus on 1990ndatest tegutsevad taas mungad ning mis on saare tähtsaim bütsantsiaja monument.

Sealt suundusime idarannikut pidi Lindose külla, mille kohal kõrgub uhke akropolis. Uurisime antiikseid varemeid ja uudistasime külaelu.

Kuuendal reisipäeval, 16. oktoobril tegime laevareisi Symi saarele. "No see oli ikka täiesti eriline," õhkas loosi tahtel Maalehe reisi võitnud proua Anne. Imearmas kaljune saareke, seitsme küla ja maalilise sadamaga.

Seitsmendal reisipäeval, 17. oktoobril tegime päevase ringsõidu Rhodose saarel – vaatasime Kameirose arheoloogia-ala, külastasime Siannat Akramitise mäe jalamil ning imetlesime kauneid vaateid Monolithose kindluse juurest. Proovisime, kuidas maitseb piiniamesi ja kohalik naps soùma. Külastasime saare tähtsaimat viinamarjakasvatuse küla Embonat, degusteerisime Emery veinitehases kohalikku veini ja pidasime Maalehe piknikku.

Hüvastijätuõhtul Rhodose saarega lasime veelkord hea maitsta kohalikel toitudel ja tantsisime kaasahaaravaid ning väga lõbusaid kreeka tantse.


MAALEHE REISID 2016: broneerimine on alanud

Island, juulis, esialgne hind 1096 eurot. Hinnas sisalduvad muu hulgas mugav otselend Tallinnast (ainus selline võimalus Eestist) ning kolm suuremat tasulist ekskursiooni, mida tavaliselt pakutakse eritasu eest.

Madeira, oktoobris, esialgne soodushind 979 eurot.

Broneerimiseks helistage Maalehe sekretariaati telefonil 66 13 300 või saatke e-kiri reis@maaleht.ee. Kui broneerite reisi Germalo reisibüroo kaudu, on vaja kindlasti öelda märksõna „Maaleht“.