Maalehe reisigrupp Kosi saarel Kreekas Foto: Bianca Mikovitš, Maaleht

Õnneks suutsid põgenikud seal telkida niiviisi, et puu ümbrust ei reostanud ega selle kasvu kahjustanud.

Arvatakse, et kui puu pole ka sama, mille all Hippokrates 2400 aastat tagasi kõneles, siis vähemalt on tegemist sama puu lapselapsega. Tema vanadusest põdurate okste kindlustamiseks on püstitatud toekas metallkarkass.

"Kui tema aeg kätte jõuab, siis hakkab teda asendama üks neist kahest, mis ettenägelike kosilaste poolt samal murulapile istutatud," rääkis giid Maalehe reisiseltskonnale.

Hippokrates sündis Kosi saarel umbes aastal 460 eKr. Tema isa oli Herakleides’e nimeline arst, kellel oli seitse poega, neli neist õppisid arstideks. Hippokratese pojad Thessalos ja Drako ning tema väimees Polybos olid samuti silmapaistvad arstid.

Hippokrates alustas arstiõpinguid kodusaarel Kosil ja jätkas Knidosel, Thasosel ja Tessalias, hiljem ka Egiptuses, Lüüdias ja Sküütias. Kuigi Hippokrates reisis palju, töötas ta peamiselt Kosi saarel arstina ja meditsiini õpetajana.

Hippokratese kuulsus levis aga kaugele ja tema patsientide hulka kuulusid ka Makedoonia valitseja Perdikkas ning Pärsia valitseja Artaksekses I. Ateena linn kutsus Hippokratese appi aastal 430 eKr, kui seda laastas hävitav epideemia.

Hippokratese nimega on seotud antiikaja arstiteaduse tipptase. Püsivaim osa tema pärandist on olnud eetilised põhimõtted. Hippokratese tarkused on säilinud sarjas Corpus Hippocraticum. Sellesse sarja teatakse kuuluvat umbes 70 raamatut, neist tuntakse umbes 60.

Arstiteaduse isaks on nimetatud Hippokratest seetõttu, et ta oli esimene läänemaailma arst, kes tahtis eristada arstiteaduse usust. Hippokratese arvates polnud haigused jumala põhjustatud, vaid neil on omad loomulikud põhjused.

Hippokratese plataanipuu lehti kingitakse Kosil noorpaaridele abiellumise puhul: et nende sõlmitav liit püsiks sama kaua kui see puu ning et neil sünniks sama palju lapsi, kui puul lehti.

Kosi saarel pakutakse kõikjal ka Hippokratese mett.