Üsna võimas on näiteks Aleksander Nevski katedraal Sofias, mis sündinud tänuks neile sõjameestele, kes võitlesid Vene armees Vene-Türgi sõjas aastatel 1877-1878 türklaste vastu. Nende sekka sattus ka hulk sõjaväkke värvatud eestlasi, ehkki neid kiriku seinal oleval tahvlil eraldi esile tõstetud pole.

Hoopis teises mastist on aga Rila klooster 120 km kaugusel Sofiast, avara siseõuega helgetooniline ehitis, mille õuel seistes ning pikkamisi üles vaadates paistavad hoonete tagant esmalt metsaga kaetud mäed, siis taevas.
Väidetavalt ulatuvad kloostri juured tagasi 10. sajandisse, selle asutajaks peetakse erak Ivani, kindlasti tekkis klooster aga paika, kus paiknesid Ivani kasin eluruum ning hiljem haud.

Klooster elas läbi mitmeid tagasilööke, vahetas õige pisut asukohta, sai 15. sajandil väga hinnatud palverännukeskuseks ega hääbunud lõplikult ka Ottomani impeeriumi ajal, mil türklased eelistasid võidukana näha oma usku.
Praegugi on klooster Bulgaarias au sees, teda on nimetatud ka Bulgaaria taassünni üheks sümboliks, tema mõju on nähtud nii siinsele mõttelaadile, kirjandusele kui ka arhitektuurile.

Siit edasi pole üllatav, et Rila klooster kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Samas ei olda kapseldunud, vaid endiselt tegutsevad siin mungad. Pakutakse ka nn kloostriteenust: võid süüa siinset toitu, magada siinsetes ruumides. Vaid õhtul kell 19 tõmmatakse hooviväravad kinni ning kes sees, see sees, kes väljas, oodaku hommikut.
Asjatundjad on nimetanud asuvat paika ka „suurimaks aktiivseks usukeskuseks Bulgaarias“.

Väidetavalt on umbes 80% Bulgaaria elanikest õigeusklikud. See vastab enam- vähem ka bulgaarlaste osakaalule rahvastikus. Suuruselt teine rahvusrühm siin on türklased.'