Ervin Org näitab, milline võis olla tähtis kuju postamendil, mis praeguseks on kahjuks hävinud. Foto: Bianca Mikovitš, Maaleht

Kosilt Rhodosele saab suure liinilaevaga, mis teeb peatusi mitmetel saartel. Selle laeva teekond algas Pireusel ja lõpeb Santorinil. Maalehe reisigrupile vajalikuks sõiduks tuli ärgata üsna vara.

Kell 5 hommikul, kui reisilised sadamasse viivat bussi oodates oma mereäärse hotelli ees seisid, köitis nende tähelepanu vilgas tegevus kai ääres – kummipaati laaditi naisi ja lapsi. Kust tuldi või kuhu mindi, kes seda teab, aga pagulaste smugeldamine käib üsna vähese varjamisega. Näib, et piisab sellest, et pimedaks läheks, kui rannas algab tormiline tegevus.

Nagu võis näha, siis ei kasutata mere ületamiseks päästeveste, nende asemel on inimestel seljas ohutusvestid, mis hätta sattudes päästevestile sarnaselt pead veest väljas ei hoia ega nägu ülespoole keera; täispuhutavad vestid, mis pole merekindlad või kasutatakse väiksemaid õhukumme.

Puhkajatele pagulasteema ohtu ei kujuta – käiakse mööda eri radu ning ühed teisi ei tülita. Ent kel silmad peas, näeb palju huvitavat.

Teel Kosilt Rhodosele läksid osad reisisellid varakult laevalaele päikesetõusu ootama ning nägid lahes allveelaeva. Alus eemaldus, kui päikesetõusu lähenedes kiiresti valgenema hakkas.

Mitmetes ingliskeelsetes portaalides on arutatud, kas Kreeka saartel puhkamine on üldse turvaline ning jõutud järeldusele – kindlasti on. Sama kogemus on ka Maalehe reisisellidel.

Tavapäraselt ainult uudistes nähtav on küll nüüd otse silme ees, kuid mingit ohtu turvalisusele ei tunta. Turistid on jätkuvalt oodatud, päikesesoojus ligi 30 plusskraadi ja tavernites voolab vein.

Rhodoski tervitas reisijaid nagu vanu sõpru, mõnusa soojapahvaku ja kristallsinise merega. Selline vaatepilt tõrjus peast nii allveelaevad kui kummipaadid.

„Saab see Eesti suvi ka tasa tehtud,“ rõõmusasid puhkajad, haarasid päikesekreemid ja kadusid randa.