Hinkaalid on gruusia pelmeenid
Põhimõte on natuke sama küll. Umbes taskuräti suurusele taignalehele pannakse kõige sagedamini sea-ja loomaliha segu, ent mõnikord ka metsaande vms. Lisatakse veel võid ja soola ka ning taskuräti otsad surutaks kokku. Siis keedetakse need ära ja süüakse. Muidugi on head vaid värskelt valmistatud hinkaalid.
Et keemisel tekkinud puljong kaotsi ei läheks, süüakse neid nii, et hammustatakse nurgast tükk ära, luristatakse vedelik endale kõhtu ja süüakse muu osa peale. Ots jäetakse järele.
Üks põhjus on kindlasti selles, et gruusia hinkaalipeol võib pidada hinkaalisöömise võistlust. Otste järgi selgitatakse võitja.
Maalehe teine buss pidas oma hinkaalipeo Gruusia sõjatee ääres Pasanauri küla lähedal, kus pidi tehtama nii häid hinkaalisid, et pool Tbilisit sõidab ekstra nende pärast linnast välja sinna neid sööma.
Head olid nad küll. Aga kuna esialgu oli jutt, et inimese kohta tellitakse umbes 4 hinkaalit, ei saanud ju võistlust välja kuulutada. Pärast aga toodi vaagnaid järjest juurde, kõrvale õlu või tšatša, ja hinkaaliotsad sai kokku lugeda.
Nii võib siiski välja kuulutada, et kaksikvõidu said Raigo Laanemets ja Õie Ratassepp. Mõlemi taldrikul tuvastati kuus hinkaaliotsa, kuigi Õiel oli viimane pooleli jäänud ja Raigo tunnistas ausalt, et sõi mõnuga liha ära, taignaosa aga jagas laua alla hiilinud kassiga.
