Mullusel Maalehe metsakonverentsil rääkis Eesti Maaülikooli metsakasvatuse ja metsaökoloogia õppetooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan, millised uued kahjustajad siinseid metsi ohustada võivad. SVEN ARBET

Konverentsil tuleb eelkõige arutlusele Eesti metsa, keskkonna, aga ka puidutööstuse tulevik.

„Teist aastat järjest toimuv esinduslik metsakonverents toob taas kokku selle eestlaste jaoks eriliselt tähtsa valdkonna arvamusliidrid,“ lausus Maalehe peatoimetaja Andres Eilart. „Luban, et esinejate ja teemade valik saab taas olema rikkalik ning ulatub teadlastest tipptööstuse esindajateni.“

Teemadest lähtuvalt on konverents jagatud kolmeks osaks alapealkirjadega „Mets“, „Ühiskond“ ja „Äri“.

„Mets“

Esimeses neist tuleb juttu Eesti metsa tulevikust, seda nii omanike, metsa kui ka keskkonna vaatest.

„Vaatame lähemalt, kuidas metsa kestlikult majandada, milliste ohtudega peaksime arvestama ja mida teiste kogemustest õppida,“ selgitas Eilart.

Räägime, milline on puidu potentsiaal ja võimalused seda realiseerida.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul seisavad praegused metsaomanikud üsna suurte küsimärkide ees – kas praegu tehtud otsused ikka osutuvad 60–70–100 aasta pärast õigeks, arvestades näiteks kliimamuutusi, aga ka ühiskonna ootusi metsandusele.

„Millised on ohud, mis võivad siinseid metsi räsida, millised puuliigid jäävad püsima, kuidas säilitada soovitud elurikkus ja muidugi süsiniku sidumise teema – kõigele sellele tuleb metsandusega tegelevatel inimestel juba praegu mõelda ja sellega ka tegelda,“ tõdes Välja.

„Ühiskond“

Konverentsi teises osas „Ühiskond“ arutletakse, milliseid hüvesid võiks ühiskond puidust saada.

„Räägime, milline on puidu potentsiaal ja võimalused seda realiseerida,“ ütles Välja. „Kindlasti räägime siin pikemalt puidust ehitamisest.“

Andres Eilarti sõnul ei sõltu Eesti võimalused aga üksnes siin siseriiklikult tehtavatest otsustest, vaid ka sellest, millist lahendust mängib puit näiteks Euroopa Liidu roheleppes.

„Majandus“

Blokk „“Majandus“ keskendub puidutööstusele, sh Soome tööstusele, mis on viimastel aastatel puidu väärindamisele uusi võimalusi andnud.

„Anname ülevaate puidutööstuse digitaliseerimisest ja automatiseerimisest – see on Eesti puidutööstuse edulugu,“ märkis Välja.

Eesti puidutööstuste esindajad diskuteerivad ühtlasi ka selle üle, millised on siinsete ettevõtete võimalused ja takistused.

„Palju teemasid ning üks koht, kus küsimused, vastused ja arutelud saavad kokku – metsakonverents!“ rõhutas Andres Eilart.