Esiteks on muidugi paar kohvikut (The Elephant House ja Nicolsons Cafe), kus rahamuredes kirjanik käis soojas istumas ja kirjutamas, kui kodus oli selleks liiga külm. Ent seoseid on leitud ka näiteks Victoria tänavaga, mille ühe tihedalt poekesi täis kaarduvas osas leitakse sarnasusi Diagoni põiktänavaga, kust nagu teada, saavad võlurid osta kõike seda, mida nad vajavad ja rohkemgi.

Harry Pottery ja võlumaailmaga seotud poekesi kohtab linnas mitmetes kohtades ning pakkumisel on nii luuad kui ka võlukepid. Viimased maksavad 30 naela ringis, Ollivanderi ehtsad võlukepid on mõistagi veidi kallimad.

Korraliku ja kvaliteetse Hufflepuffi pusa oma tublile teismelisele saate 40 naela eest.

JK Rowlingu käejäljed.

Linnas on ka Herioti poistekooli hoone, mida tema tornikeste ja sakikeste tõttu peetakse Sigatüüka vaimseks eelkäijaks.

J. K. Rowlingule kuulsuse toonud „kuldsed käed“ on samuti välja pandud — käejäljed on kohe ühe käidavama tänava, Kuningliku Miili“ ääres.

Kullast rääkides — kui kirjanik alustas vaese ja tundmatuna, siis raamatusarja lõpetas ta luksuslikus Balmorali hotellis, millest kallimat ilmselt Edinburghis polegi. Kuulu järgi maksvat öö nüüd juba Rowlingu nime kandvas sviidis 1000 naela.

Muidugi ollakse Edinburghis väga uhked kõige Harry Potteriga seotu üle, sest just selles linnas alustas J. K. Rowling võlurpoisi seikluste kirjutamist.

Edinburghis on muide üsna lihtne kujutleda, kuidas luudade ja kirevate sallidega võlukunsti asutajad läbi õhu vuhisevad ja lendluudpalli mängivad. Kui midagi taolist üldse juhtuda võib, siis just selles linnas.

Tornikeste maailm.