Ivo Linna Valdek Alber

Millega alustab igal neljapäeval “Vikerhommiku” saatejuht Sten Teppan uut saatetundi pärast seitsmeseid uudiseid?

Vikerraadio leheülevaadete kuulajaile on see lihtne viktoriiniküsimus ja vastusega kimpu jäämise hirmu pole karta. Muidugi ju paneb Teppan esimese asjana kaassaatejuht Romi Hasa ajusid ragistama, esitades tollele küsimuse värske Maalehe mälumängust. Valida on tal viie pähkli vahel, mis Ivo Linna on puremiseks välja pakkunud.

Kindlasti ei ole Teppan ainus, kes Maalehe lugemist alustab Ivo Linna mälumängust, mis täna kannab juba järjekorranumbrit 69. Ümmargustest numbritest lugu pidajaid võib rõõmustada sellega, et järgmises Maalehes saab täis juba 350 küsimust. Igal nädalal neid ju viis.

Ivo Linna mälumäng Maa­lehes algas 13. juunil 2019, Ivo jätkas oma eelkäija, mälusuurmeister Jüri Aarma paar kuud varem alustatud ja saatuse poolt katkestatud viktoriini. Linna ei ole oma sõbra, “Mnemoturniiri” kaaslase seatud latti millimeetritki alla lasknud. Kõrgpilotaaž jätkub.

Esimene küsimus, mille Linna 69 lehte tagasi ehk siis oma esimeses Maalehe mälumängus päris, kõlas ehtmaalehelikult. Tuletame meelde. “Seda põllukultuuri viljeldakse üle ilma, sealhulgas ka Eestis, aga selle koristusajad on igal pool erinevad – Kanadas oktoobris, Küprosel detsembris, Kuubal jaanuaris ja aprillis, Jaapanis juunis, Itaalias augustis ja detsembris ning Lõuna-Aafrika Vabariigis jaanuarist maini. Mis põllukultuuriga tegu?”

Nüüd silmad kinni ja tuletame meelde! Õige – kartul! No mille muuga võiski veel avalöögina välja tulla. Ainult leib ehk siis ka rukis saanuks eestlase jaoks elus püsimiseks kartuliga konkureerida.

Või siis Ivo Linna teise mängu esimene küsimus, kus ta paneb meie teadmised proovile, küsides: miks ronivad ratsutajad hobuse selga alati vasakult küljelt? Paljud siis seda meist on tähelegi pannud, veel vähem sellele mõelnud. Nii ühed kui teised said aga nüüd teada, et vanasti kandsid mehed mõõka enamasti vasakul puusal, kust seda oli parema käega hõlbus haarata. Just mõõga pärast ei saanudki paremalt poolt hobuse selga ronida.

Küsimused ajaloost, suurmeestest, oma ala talentidest, loodusest ja selle kirevusest, toitudest, kommetest. Linna ei käi kauge kaarega mööda ka vanarahva arvamistest. Ikka ja jälle leiab ta sealtki lustakaid küsimusi. Kolmas näide pärinebki nädalatagusest mälumängust, kus Iff ütleb, et muistsel ajal vihtlesid tüdrukud end saunas hundisabaga, ja seda saatis vastav loits. Ning küsib: milleks see vanarahva arvates hea pidi olema? Et mehele saada, kõlab vastus.

Võime vaid arvata, kui palju aega kulub Ivo Linnal küsimuste otsimisele, nende seast parimatest parimate valimisele. Ja ega oskagi arvata. Samas – ega kõike peagi teadma. Aga igal neljapäeval võime jälle rõõmustada uute teadmiste üle. Tänast päeva, Maalehe 33. sünnipäeva kaunistab seegi teadmine, et Ivo Linna kroonitakse Maalehe laureaadiks.