MADEIRA – õitesse mattunud aed Atlandi ookeanis

“Madeira on üks ilusamaid kohti maailmas,” vastab Germalo reisibüroo giid Heigo Sahk küsimusele, miks sellele Euroopast tuhande kilomeetri kaugusel, keset Atlandi ookeani asuvale väikesele saarele sõita.

See Hiiumaast kolmandiku võrra väiksem saar suudab üllatada igal sammul. Üsna loomulik ka – tegu on ju (kustunud) vulkaaniga ja nood ikka üllatavad.

“Pinnasevorme ja kliimavöötmeid on Madeiral nii palju, et kohati võib nende üleslugemine segamini minna: enam kui 1800 meetri kõrgused mäed, poolkõrb, merepinnast 1400 meetrit kõrgemal laiuv tasandik ehk platoo, teravad ja laugjad orud, kolm-neli kliimavöödet …” loetleb Heigo Sahk Madeira looduse parimaid palasid.

See, mis ookeani ääres toimub, ei anna mingit aimu 1500 meetri kõrgusel mägedes aset leidvast. Ning saare lõuna- ja põhjakallas erinevad teineteisest nagu öö ja päev, seda nii ilmaolude kui maastiku poolest.

Kui puhkajate jaoks on oluline, et paistaks päike ega sajaks vihma, siis taimed naudivad mõlemat. Asjata ei kutsuta Madeirat Atlandi ookeani aiaks – see maalapike on koduks nii põhja- kui lõunapoolkera taimedele, kes naudivad sealset niiskust, päikest ja soojust. Kõike jagab loodus parasjagu, ei liiga palju ega liiga vähe. Kohale on need imekaunid taimed toonud sajandite jooksul inimesed, peamiseks valikukriteeriumiks õiterohkus. Ja saar õitseb, aasta ringi.

Turistid polegi nagu turistid

Heigo Sahki sõnul on Madeira üks paremaid turismiteeninduse paiku maailmas. “Viibid saarel mõne päeva ja tajud, et oled unustanud, et viibid seal turistina. Pealinna Funchali tänavatel jalutavad inimesed on väga lahked ja sõbralikud, maakohtadest rääkimata. Turistide ja kohalike elud põimuvad kuidagi väga loomulikult. Minul on Madeiral mitmeid häid tuttavaid, ja sugugi mitte ainult turismindusest,” ütleb Sahk. Madeiralased on turiste võõrustanud juba enam kui 200 aastat ning see tuleb neil välja väga loomulikult.

Üks hea asi, millest reisi oodates unistada tasub, on kohalikud maitsvad söögid. “Kui Prantsuse (igapäeva)köök võib kohati mitte eriti innustav olla, siis Portugali köök on alati väga maitsev. Ka need toidud, mida argipäeviti kodus valmistatakse, viivad keele alla,” teab Heigo Sahk.

Madeiral räägitakse väga head inglise keelt ja turistidele see sobib. Keeleoskuse juured ulatuvad XIV sajandi teise poolde, mil Inglismaa ja Portugal sõbraliku suhtlemise lepingu sõlmisid. Kahe maa ja kultuuri tihedad suhted kaasajal tulevad samuti madeiralaste heale inglise keele oskusele kasuks. Nimelt on paljud veinid, mida britid kodumaal naudivad, pärit Madeiralt ning saarel elab ka üsna arvukas inglaste kogukond.

Minnakse, et jälle tulla

Funchalis, otse Maalehe reisiliste hotelli vastas üle tänava, on aga restoran, milles räägitakse ei midagi muud kui eesti keelt. Ja tegu ei ole kohalike eestlaste, vaid portugallastega. Isegi menüüst on selles söögikohas olemas eestikeelne variant – ikka parema klienditeeninduse nimel. “Möödunud aastal kasutasid ettekandjad üksikuid viisakusfraase – tänan, palun, tere, head aega –, tänavu moodustavad nad aga juba lühikesi lauseid,” kiidab Heigo Sahk teenindajate keeleoskust. Loomulikult ei ole eesti keel ainus võõrkeel, mida selles söögikohas räägitakse.

Miks minna Madeirale Maa­lehe grupireisiga? Üks põhjus on kindlasti ekstra Maalehe reisisellide jaoks täiustatud reisiprogramm ning suurepärane giid Heigo Sahk ise, kelle teadmised Madeira loodusest ja elust-olust on tähelepanuväärsed. Selle jätab ta küll tagasihoidlikult ise mainimata ning tõstab esile grupireisi võlu.

“Aastaid tagasi arvasin ka mina, et riigipiirid on nüüd lahti ja kõik hakkavad omapäi reisima, kuid grupireisid pakuvad täiesti teistmoodi kogemuse ja mulle see meeldib,” märgib ta. “Kui rühmas on 30–40 inimest, siis igaüks neist näeb ja analüüsib asju eri moel, see annab laiema ja huvitavama kogemuse. Õpin inimestega suheldes iga reisiga midagi juurde.”

Kui aga on juba Madeiral käidud, kas tasub minna uuesti?

“Jah, muidugi. Madeira on saar, kuhu minnakse tagasi,” ütleb Sahk.

Eksootilise põllupidamise köögipoolel

Madeira põllumajandus püsib väiketootjatel, suuri majandeid ja intensiivset põllumajandustootmist sealt ei leia.

Madeira põllumajandus püsib väiketootjatel, suuri majandeid

ja intensiivset põllumajandustootmist sealt ei leia.

Vaid paar õlle-, veini- ja limonaadivabrikut võivad end suureks nimetada. Kuid nemadki ei saa hakkama väiketootjateta: toorainet nad ise ei kasvata, vaid ostavad selle kokku.

“Eestis sööme sageli banaane, mis tegelikult on mõeldud hoopis toiduvalmistamiseks. Kuidas banaan kasvab ja küpseb, seda saavad Maalehe reisilised näha banaanikasvanduses, mida me külastame. Ja veelgi eksootilisemate viljade – mangode – kasvatamisele heidame ka pilgu peale,” lubab Heigo Sahk.

Suurim valik orhideesid õitseb küll kevadel, kuid ajatamine võimaldab oktoobriski, mil toimub Maalehe reis, orhideeaiandis nende imekaunite õite ilu nautida.

“Üsna eriline tuleb külaskäik farmi, kus aiavilju kasvatatakse mäeküljele rajatud terrassidel. See, millistesse tingimustesse neid rajatakse – kohati lausa püstloodis taeva poole kõrguvatele mäenõlvadele – ja milliseid võtteid kasutatakse, on tõeline ime,” sõnab Sahk ning lubab, et seda kõike saavad Maalehe reisilised näha üsna lähedalt.

Turistide ja kohalike elud põimuvad Madeiral kuidagi väga loomulikult.