Algas kõik tegelikult ammu, kui välismaa oli veel midagi kauget ja müstilist. Maalehe toimetus ise tahtis pisut naabrite juures ringi vaadata, kaeda, mida ja kuidas sealses maa-ajakirjanduses tehakse.

Edasi mõeldi, et võiks ju põllumehe ka kaasa võtta ja talle näidata, kui kaugele välismaine kolleeg jõudnud. Küllalt kaugele oli jõudnud. Isegi nii kaugele, et sanitaareeskirjad jms keelasid peagi tal näidata ja meil vaadata.

Kuid reisinakkus oli juba saadud. Pealegi oli võimalus lugeja tasuta reisile kaasa võtta ka lehele paras eneseeklaami vahend. Algusaastatel, kui reisiti bussiga ning sõidud tulid piisavalt odavad, võeti igal sügisel kaasa lausa 20 tellijat.

Peagi aga hakkasid need, kes varasematel aastatel kaasas käinud, küsima võimalust oma raha eest kaasa tulla. Tuldigi, rekordiks jäi kuus gruppi ühte sihtkohta.

Paljalt bussiga sõitmiselt jõuti lahendini, et üks ots bussiga, teine lennukiga. Siis juba mõlemad otsad lennukiga.

Nüüd siis oleme Korful, mõned meist juba ka Albaanias. Nimelt ringleb Maalehe nime all kolm rohkem kui neljakümneliikmelist reisiseltskonda, ühes kandis, aga mitte samal ajal samas kohas.    

Pilte nende gruppide tegemistest näete Maalehe veebikülje albumivaates: