Foto: Bianca Mikovitš

Nüüd ootab ta aina ja aina uut kohtumist selle paigaga, et ronida külalistemaja juures kivikünkale ja imetleda sealt avanevat vaadet.

"Just selle vaate pärast tulen ma siia. Võin imetleda lõputult merd ja kiviseid saarekesi selles," kinnitab Maalehe reisiseltsiline. "Erilise ilme annab vaatele päikeses sillerdav meri, aga pilt on lummav ka pilvise ilmaga."

"Ma sõidaksin ainult selle vaate pärast Ahvenamaale," tunnistab Tornius. "Ma ei tea veel, millega mu kiindumus lõpeb, aga võibolla sõidan ma ükskord ise laevaga Mariehamni ning sealt edasi siia ja jään mitmeks päevaks. Aga selleks pean ma leidma kaaslase, keda siinne kivine vaatepilt niisama lummab kui mindki."

Nn oma kivi oli Õie Torniusel juba lapsepõlves: kivi Saaremaal, millel said lapsed mängida. "Nüüd tundub see kivi hoopis väiksemana," hindab keskealine naine. "Aga tõenäoselt on asi rohkem minus kui kivis."