Maalehe 1. grupi giid Ester Laansalu sõnul võib olla üsna kindel, et kui mõni auto näitab Kreeka teedel veidrat sõidustiili, istub seal sees ilmselt papuša, kes vaidleb oma jajaaga, kes talle lakkamatult sõidujuhiseid jagab.

“Sõidavadki siis keset teed, ei saa mööda kuskilt poolt ega pane nad tähele ka signaali, millega teised nende tähelepanu püüavad,” kirjeldas ta.

Maalehe reisiliste kokkupuuted vahvate vanade papušadega on siiani olnud teistsugused. Oleme neid näinud müümas teeservas õli ja veini ning aset leidis ka tore seik Sinaradesi külapoes.

Nimelt armastavad ka Kreeka mehed juttu puhuda, aga nad ei tee seda poe taga õlle juues, vaid istuvad kenasti kohvikus.

Reisusell Voldemar leidis ühe seesuguse väikese varjulise laua taga istumas ühe sõbraliku olekuga mehe ning tahtis temaga klaasi õlut juua. Kui kassas istuv antsakas tädi aru sai, kuhu teine õlu läheb, näitas ta kogu kehakeelega, et see ei lähe mitte ning vanamehele mõeldud kesvamärjuke vahetati lahkelt, kuid karmilt kõrrejoogi vastu.

Papušal polnud selle vastu midagi. Jõi rahulolevalt oma jooki ja pani Voldemariga kreeka-eesti segakeeles paika, kus asub Eesti ja kes need eestlased on. Sekka lõi ka leti tagant välja jooksnud kreeklanna ning oli päris kõvasti kätega vehkimist, kuni tuli üks keeleoskaja ning tõlkis ära peamise: kõrrejoogiga mehe poeg on selle piirkonna president ja kõige kõvem mees!

Teine kohtumine lahkete papušadega juhtus Korfu linnas, kui peatoimetaja Aivar jäi veel mõne mehega vaatama kohalike meeste kuulimängu.
Ka neid endid kutsuti lahkelt proovima, kuid see plaan jäi esialgu seisma, sest reeglitest ei saadud kuidagi aru ning paljalt seepärast kaotusega riskida Eesti mehed ei tahtnud.

Germalo giid Estri sõnul ongi kreeklased olemuselt lahked ja viisakad. See aga ei tähenda, et Kreekas asjad seepärast alati nööri mööda jookskeks. Pigem võib arvata, et juhtub midagi ootamatut, sest noh, see on ju Kreeka!

Aga mõni sõna ka jajaadest ehk Kreeka vanaemadest. Neid pigem kuuleb kui näeb.

Ühes väikeses külas oli sellisel väikesel musta riietatud vanaproual käsil lõunaks liha hautamine. Väike kõver tänav oli isuäratavat lõhna täis ning naine ise istus keset tänavat toolil ja tegi roa valmimist oodates aega parajaks. See käis nii, et ta hõikus kõva häälega midagi eemalistuvale mehele, kes oma väikest raadiot kruttis ning seda aeg-ajalt vastu kõrva surus. Kõvahäälne vestlus lõppes alles siis, kui memm läks oma paja juurde tagasi ja mehel sai raadiost villand.