Maaleht

Köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamise võimalused muutuvad iga päevaga ning tänu sellele lisandub valikusse üha uusi põnevaid liike ja sorte. Sellest käsiraamatust leiate nõuandeid, kuidas neid valida ning kasvatada.

Uue käsiraamatu autor Tiina Paasik on köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamisele pühendanud palju aega, on neist enda praktiliste kogemuste põhjal kirjutanud üheksa raamatut ning pikalt töötanud köögiviljanduse õpetajana.

Siinkohal avaldame Tiina Paasiku õpetused murulaugu ja aedsalati kasvatamiseks.

Murulauk

Murulauk on mitmeaastane külma- ja talvekindel rohttaim. Tema kasvatamiseks on mugavam osta aiapoest taimed ja istutada peenrale või anuma­tesse.

Seemnest taimede ettekasvatamine võtab 50–60 päeva, otse peenrale külvatakse seemned varakevadel. Murulauku paljundatakse ka puhmaste jagamise teel. Suvel lõigatakse taimi mitu korda tagasi, seejärel kasvavad uued värsked ja mahlakad pealsed. Murulauk kasvab edukalt ka aknalaual.

Pealseid lõigatakse juba siis, kui taim on kasvanud 10 cm kõrguseks. Lõikamisel jäetakse 2–3 cm leheosa alles, siis kasvavad uued lehed kiiresti.

Aedsalat

Lehtköögivilju kasvatatakse peenral, anumates, kastides, köögiaknalaual. Kasvatamine on lihtne ja pealegi on uued sordid värvilised.

Aedsalat on külmakindel pikapäevataim korvõieliste sugukonnast. Salati perekonna iseloomulik tunnus on piimmahla sisaldus. Maitse kujundavad orgaanilised happed. Salatilehti kasutatakse värskelt.

Salatite hulgas on palju teisendeid: peasalat, bataavia salat, rooma salat, spargelsalat, noppe- ja lõikesalat.

Aedsalati kasvatamiseks sobivad nõrgalt happelised tavalised aiamullad. Varajased sordid kasvavad paremini kergematel muldadel, sest need soojenevad kevadel kiiremini ja kevadine saak valmib rutem. Aedsalat talub iseendale järgnevust. Vältida tuleb varjulist kasvukohta, näiteks puude- ja põõsastealust peenart. Kõrgel temperatuuril ja põuasel ajal on oht, et peasalat ei moodusta korralikku pead.

Seemned külvatakse peenrale varakevadel, samuti võib need mulda panna juba sügisel. Kui salatitaimed lähevad suvel õitsema, siis seemned varisevad ja talvituvad kasvukohal ning järgmisel aastal kasvab korralik saak. Ettekasvatatud taimedest istutatakse kasvukohale jää-, rooma ja peasalatid, taimedel peaks olema 3–4 pärislehte. Istutatud taimed annavad varajasema saagi.

Salatitaimede peenra multšimine peenestatud põhuga või niidetud muruhakkega aitab vältida taimede määrdumist mullaga.

Taimed vajavad regulaarset kastmist. Kastetakse varahommikul, et vältida vee sattumist leheroseti keskele.

Anumates kasvatamisel külvatakse eri sortide seemneid koos ja huvitav on valida eri värvi sordid.

Lehtsalatil on lühike kasvuaeg, saak korjatakse enne putkumist (ennakõidumist). Lehtsalatil võetakse taimelt üksikuid lehti või lõigatakse taime juurelt. Peasalat koristatakse siis, kui on arenenud tihe pea. Salat säilib lühiajaliselt.