Pildil olev metsanotsu pole juhtumiga seotud Foto: Viio Aitsam

„Missioonil osalenud eksperdid leidsid, et seakatku tulemuslikumaks tõrjumiseks tuleb tõhustada veelgi koostööd jahimeeste ja ka erinevate metsakorraldusega tegelevate organisatsioonidega ning rakendada samaaegselt mitmeid erinevaid meetmeid, mis aitaksid vähendada viiruse looduslikku kontsentratsiooni,“ ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. „Ühelt poolt rõhutab Euroopa Komisjon vajadust jätkata emiste küttimisega ning piirata veelgi metssigade lisasöötmist. Teisalt leiavad eksperdid, et senisest enam peaksid ka jahimehed ja metsatöölised rakendama bioohutusmeetmeid nakkustkandva materjaliga ümberkäimisel.“

Nakkusohtlikuks loetakse nii surnult leitud kui kütitud potentsiaalselt viirust kandvaid metssigu, nende sisikondi, nahka ja nende eritistega kokkupuutunud materjali.

Eksperdid andsid soovitusi küttimisstrateegia ja lisasöötmise osas, samuti bioohutusmeetmete, järelevalve ja teavituse tõhustamiseks. Eksperdid leiavad, et lõppeesmärgi saavutamiseks on küttimine vajalik, kuid jahipidamist tuleb korralda selliselt, et viiruse edasikandumise tõenäosus oleks viidud miinimumini. Taudistunud alade piiril 25 kilomeetri ulatuses soovitatakse ajujaht viiruse edasise leviku vältimiseks keelustada ning lisasöötmist lubada vaid peibutuse eesmärgil nendes piirkondades, kus ajujaht on keelatud.

Veterinaarekspertide viis soovitust bioohutuse tagamiseks metsas:

1. Kõikides jahimajades peavad olema sobivad ruumid liha käitlemiseks ja seda tuleb teha sobivate tööriistadega, mida tuleb hoiustada kohapeal;
2. Metssealiha käitlemiseks kasutatavates ruumides peab olema kraanivesi ja tõhusad desinfitseerimisvahendid regulaarseks kasutamiseks;
3. Kütitud metssigadelt eemaldatud sisikonda ei tohi jätta metsa vedelema, vaid tuleb toimetada selleks ettenähtud konteinerisse või matta käitlemiskoha vahetusse lähedusse;
4. Kütitud metssigasid tuleb hoiustada jahimajas ja sealt välja viia vaid negatiivse uurimistulemuse korral;
5. Kütitud metssead peavad olema eraldi märgistatud ja identifitseeritavad. Positiivse uurimistulemuse korral tuleb kõik hoiustatud rümbad hävitada vastavalt veterinaarjärelevalveametnike juhistele ning liha käitlemiseks kasutud ruum puhastada ja desinfitseerida.

Veterinaar- ja toiduametil on plaanis lähiajal tellida AS Vireenilt lisakonteinereid seakatku levikupiirkondades asuvatele jahiseltsidele, et viirustkandev materjal kokku koguda ja kahjutustada AS Vireen jäätmekäitlustehases Väike-Maarjas.

Surnult leitud metssigade korjuste kõrvaldamise – matmise või konteinerisse toimetamise eest on võimalik jahimeestel taotleda kompensatsiooni kohalike jahiseltside kaudu. Tänaseks on VTA ja 124 jahiseltsi vahel sõlmitud matmise lepingutega kaetud 96% jahipiirkondadest.

Amet tuletab meelde, et kõikidest surnult leitud metssigadest tuleb teavitada kohalikku veterinaarkeskust, kõik riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud seakatu välistamiseks, positiivse uurimistulemuse korral tuleb metssearümp kohapeal matta või toimetada selleks ettenähtud konteinerisse ning kõik sellega kokkupuutunud pinnad ja materjalid puhastada ning desinfitseerida.