"Kui tavaliselt näeme muuseumides üksikuid tööriistu ja masinaid ning meil on raske ette kujutada, millises keskkonnas neid kasutati, siis Rutikvere meiereis on võimalik kogeda kogu tolleaegset õhustikku," ütleb Paal. Foto: Anni Õnneleid

“See on üks väheseid peaaegu tervikuna ja ehedal kujul taastatud ühistegelise põllumajandusettevõtluse näiteid Eestis,” ütles meierei taastamist eest vedanud Paal. “Kui tavaliselt näeme muuseumides üksikuid tööriistu ja masinaid ning meil on raske ette kujutada, millises keskkonnas neid kasutati, siis Rutikvere meiereis on võimalik kogeda kogu tolleaegset õhustikku. Puudu on vaid katlamaja koos aurukatlaga, millega algselt meierei tööle pandi.“

Uue ilme saanud Rutikvere meierei on üks Eesti agraarkultuuri pärleid. Algselt 1929. aasta jaanuaris avatud piimatööstuses näeb lisaks restaureeritud hoonele ka asutamisaegset sisseseadet. Seal on piima vastuvõtu kaal, piima- ja koorevannid, pumbad, koorelahutaja ja -jahutaja. Hoone keldris paiknevad juustu soolamise vannid ja piima labor, kus on olemas kõik vajalik piima kvaliteedi määramiseks.

Mõte taastada vana meierei tekkis Paalil kümmekond aastat tagasi, mil ta hoone soetas. Suurema hoo sai see sisse mullu suvel Rutikvere valla külade päeval, mis tõi kokku üle 200 endise valla elaniku või nende järeltulija.

„Kokkutulekul tajusin, kui oluline on inimestele tegelikult nende kodukohaga seonduv, kuivõrd puudutab ja kõnetab kõik, mida meie isad-vanaisad on oluliseks pidanud ja mille nimel vaeva näinud,“ ütles ettevõtja. „Mul on hea meel, et sain meierei taastamisega anda oma pisikese panuse meie rikka agraarajaloo tutvustamisse.“

Eesti Piimandusmuuseumi juhataja Anneli Siimussaare sõnul annab Rutikevere meierei väga hea ettekujutuse sellest, milline nägi välja üks piimatööstus 1930. aastatel. “Eestimaal leidub palju vanu piimapunkte ja koorejaamu, mis seisavad kasutult, ja seetõttu on muuseumi juhina väga hea meel, et Lembit Paal on olnud meierei taastamisel väga järjekindel,” ütles ta.

Piimandusmuuseum aitas meiereile soetada vajalikke sisseseadeid ja koguda hoonega seotud ajaloolist materjali. “Loodame koostöös Rutikevere meiereiga pakkuda muuseumihuvilistele nostalgilisi hetki ja teadmisi möödunud aegadest,” ütles Siimussaar.

Meierei taasavamise pidustused algavad Rutikveres laupäeval, 11. mail kell 12. Põltsamaa kultuurikeskuse näitlejad mängivad koha peal pildikese 90 aasta tagusest meierei avamisest ja pidulikku meeleolu aitab luua Põltsamaa puhkpilliansambel Hällist hauani. Huvilised saavad tutvuda meiereiga ning Eesti Piimandusmuuseum tutvustab koha peal võitegu.

Paali taastatud meierei on üks kolmest piimatööstusest, mis rajati 1920. aastate teisel poolel Rutikverre. See oli Eesti piimanduse ajaloos ainulaadne juhtum, kus eri piimaühingud asusid üksteisest umbes 50 meetri kaugusel. Meierei rajajaks oli Rutikvere Piimaühing, kes tootis peamiselt võid, juustu, kaseiini ja kohupiima. Piimapunktina töötas hoone 1991. aastani, kuuludes Tartu Piimatoodete Kombinaadi koosseisu. Kaks ülejäänud Rutikvere koorejaama erastati elumajadeks.