Aasta põllumees 2018 Jaan Metsamaa: piima hind hakkab langema

Metsaküla Piima ASi juhataja Jaan Metsamaa Harjumaalt on piimakarja laiendamise osas ettevaatlik, kuna meie tööstustel ei jagu praegu võimekust kogu kodumaist toorpiima ära töödelda.

Eelmise aasta sügisel pälvisite aasta põllumehe tiitli. Kuidas teie aasta on möödunud, kas tiitel tõi juurde ka kohustusi?

Aasta põllumeheks valimine oli minu jaoks suur, samas ka meeldiv üllatus. See oli tunnustus kogu meie Metsaküla Piima kollektiivile. Küllap sain ise ka tuntust juurde, sest omajagu tuli igasuguseid esinemisi, ettekandeid ja selle tiitliga kaasnevaid kohustusi juurde.

Milline on Metsaküla Piima hetkeseis?

Praegu on laudas 600 lüpsilehma, eelmisel aastal oli 570. Nii et veidi on loomi juurde tulnud, aga rohkem me karja suurendada ei saa, sest laudad on loomi pungil täis. Ka piimatoodang on meil korralik – üle 11 000 kg lehma kohta aastas. Piima saadame tulundusühistu EPIKO kaudu ja see jõuab Tere Põlva piimatööstusesse.

Kuidas hindate piimanduse hetkeseisu?

Kui rääkida piima hinnast, siis kõige kõrgem hind 328 eurot tonnist oli tänavu jaanuaris ja praeguseks on see langenud 301 euro peale. Nii et jaanuarist alates on hind hakanud laugjalt langema.

Ka piimafoorumil ennustas GIRA analüütik Christophe Lafougere järgmist aastat piimahindade osas süngetes värvides – et hinnad võivad langeda 2000. aastate alguse tasemele. Baltimaade turg on sellisest langusest väga mõjutatav, kuna toodame piima rohkem, kui ise ära tarbime.

Mida rõõmustavat võiksite meie maamajanduses esile tuua?

Tänavuse aasta kohta võib siiski öelda, et toorpiima hinnatase on praegu rahuldav ja ka loodus on meie vastu olnud väga sõbralik. Me pole Metsaküla Piimas kunagi nii kõrgeid saake saanud, meil ei ole kunagi olnud nii suurt teravilja kogutoodangut kui tänavu. See teeb tõesti heameelt, et põhiaktsionär ilmataat oli meie vastu helde. Nii võib üldiselt öelda, et tänavu on olnud põllumehele hea aasta.

Meie piimatootjad on oma farmid viinud tipptasemele, oleme tehnoloogialt ja väljalüpsilt Euroopas teisel kohal. Paraku pole meie piimatööstused tootjatele järele jõudnud ega suuda kogu toodangut väärindada. Nii peamegi toorpiima Leedu poole vedama. Kui Euroopa Liidu vanad riigid tarbivad 90% oma piimatoodangust ise ära, siis meie tarbime umbes poole omatoodangust, ülejäänud toorpiim tuleb välja vedada.

Loodame, et E-Piima piimatööstuse ehitus läheb käima ja saab peagi valmis. Siis oleks turul juures üks suur kokkuostja, kes suudaks kodumaist piima paremini väärindada.