Kollaaž

Aasta põllumees 2019 on Indrek Klammer Lääne-Virumaalt

Teisipäeval kuulutati Riigikogu konverentsikeskuses aasta põllu­meheks Voore Farmi OÜ juhataja Indrek Klammer, kes pälvis auhinnaks traditsioonilise “Külvaja” kuju.

Aasta Põllumees 2019 konverents Riigikogu konverentsisaalis
SVEN ARBET
“On väga suur au seda auhinda – “Külvaja” kuju käes hoida, sest mis saab olla veel kõrgem põllumehe autasu kui aasta põllumehe tiitel,” sõnas Indrek Klammer pärast auhinnatseremooniat peetud kõnes. Ta tänas oma peret, endisi ja praegusi kolleege, kes on teda aidanud kõigis ettevõtmistes.

Indrek Klammer on aastakümnetega rajanud Lääne-Virumaale edukalt toimiva põllumajandusettevõtete grupi.

Võitja tõi esile, et tegutsemine Lääne-Virumaal on tema jaoks olnud töö, mida ta on juba kolmkümmend aastat pühendunult teinud. Aastakümneid on ta tegutsenud oma kodukandis Viru-Jaagupi ümbruses. Voore Farmi haldusalas haritakse maad ligi 4000 hektaril, peetakse loomi ja tööd saab 70 inimest.

OÜ Voore Farm tegeleb teraviljakasvatuse ja söödatootmisega. Peale selle on Klammeri juhtimisel rajatud kunagiste mõisate nimedega osaühingud, kus juba ajalooliselt on tegeldud põllumajandusega.

Voore Mõisas on 700pealine piimakari, Kupna Mõisas kasvatatakse 3500 siga. Kulina Mõis kureerib lihatööstust ja kauplusi. Küti Mõisas on 350 lihaveist ja 750 hektaril mahepõllundus. Tänapäevase masinapargi tööd juhib Voore Farm Teenus- tes põllumehe poeg Henrik Klammer.

Põllumeeste uued väljakutsed

Aasta põllumees 2019 tõi esile, et iga uus aasta toob põllumehele uusi väljakutseid ja üllatusi, ei ole sarnaseid aastaid. Kuna tänavuse aasta põllumehe konverentsi teemaks oli tuleviku põllumajandus ja keskkonnahoid, avas Indrek Klammer teemat põllumehe vaatevinklist.

Ta rõhutas, et esmakordselt on meie põllumajanduse lähiajaloos tekkinud selline ajajärk, kus põllumees peab oma tegevusi õigustama. Kui varem oli kõigile selge, et põllumehed on toidutootjad, siis nüüd on hakanud loomakasvatuse ja lihatootmise kohta levima palju valeteadmisi ja müüte, justkui tegeldaks maal majandades looduse saastamisega.

“Põllumehed ei soovi, et neid süüdistatakse kliimamuudatustes. Me kohaneme keskkonnanõuetega, meil on selleks vajalikud teadmised olemas, on kaasaegne tehnoloogia, me valdame täppisviljelust ja innovaatikat, loomakasvatusel on oma koht majanduses, me ei ole osa probleemist,” tõi esile Indrek Klammer.

Ühtlasi rõhutati ka konverentsil, et põllumajanduse osa kasvuhoonegaaside õhkupaiskamises on vaevalt 6–7%, samas kui näiteks enamik kasvuhoonegaase tuleb energeetikast ja trans­pordist.

Eraldi tõi Klammer esile missioonitundelise põllumajanduse.

“Meile on usaldatud põllumaa kasutamine, mis tegelikkuses tähendab seda, et me ei ole mitte ainult kohustatud säilitama mullaviljakust, vaid suurendama seda viljakust erinevatel põldudel. Meie koostöö põhineb ringmajandusel ja midagi keskkonnasõbralikumat enam olla ei saagi,” selgitas ta oma põhi- mõtteid.

Oma tootmisharudest peab ta kõige tähtsamaks põlluharimist ning on soetanud märkimisväärse põllutehnika, millest osa masinaid on ainueksemplarid Eestis ja mõni ka Euroopas. Peale oma põldude harimise pakub Voore Farm Teenused oma masinapargiga teenust üle kogu Eesti.

Noored tulevad Austriast ja Hollandist

Praegune Voore Farm on noorte tõmbekeskus nii praktikabaasi kui ka töökohana.

Firmajuht on rahul, et siia kiputakse praktikale ka välisriikidest, kontakt on leitud interneti teel, kus nende ettevõte on piisavalt atraktiivne ka mujalt Euroopast tulnud noortele.

“Ikka tahetakse kaasaegsete masinatega suurtel põllumassiividel tööd teha, oleme olnud praktikaettevõtteks Olustvere ja Järvamaa kutsehariduskeskustele,” rääkis Klammer.

Ta nentis, et juba firma kodulehelt paistavad nad nii palju silma, et sinna on noori tulnud tööle või praktikale ka Soomest, Austriast, Hollandist, Itaaliast ja Uus-Meremaalt. Praktikandid saavad majutuse ettevõtte oma külalistemajas Viru-Jaagupis. Noortele töötajatele müüb Klammer järelmaksuga talumaju või vanu talukohti, et järjepidevus selles põllumajandusettevõttes ja piirkonnas jätkuks.

Aasta põllumehe konkursi žürii esimehe Raul Rosenbergi hinnangul on Indrek Klammeri puhul tähelepanuväärne see, et ta alustas sisuliselt nullist – kasvatas kapsast ja käis praktikal Saksamaal –, kuid ometi on jõudnud nüüdseks eduka ettevõtte juhtimiseni.

“Ta alustas nullist nagu paljud tol ajal, aga nüüdseks on ta rajanud eduka suure põllumajandusfirma, kus järeltulijana jätkab kunagi tema poeg,” teatas Rosenberg.

“Indrek Klammer panustab ka väga palju kogukondlikku tegevusse, renoveerib ajaloolisi hooneid. Ta renoveeris seltsimaja, samuti Küti mõisa veski,” nimetas žürii esimees. Ja lisas, et Klammer tegeleb ka heakorraga ja ajaloolisi hooneid taastades panustab kultuuriväärtuste säilitamisse.

Auhinnad, õnnitlused ja lillekimbud kätte saanud, lõpetas tänavune aasta põllumees oma sõnavõtu filosoof Sokratese sõnadega: “Kui põllumajandus edeneb, õitsevad sellega koos kõik kunstid. Kui aga põllumajandus jäetakse hooletusse, siis lähevad nurja ka kõik teised tööd nii maal kui merel.”

Indrek Klammer on 2010. aastal pälvinud Valgetähe V klassi teenetemärgi ja 2013. aastal põllumajandussektori tippjuhi tiitli. Ta on valitud majandusvaldkonnas Lääne-Virumaa aasta inimeseks.

Rahvas valis oma lemmikuks kartulikasvataja Gustav Põldmaa

Maalehe veebihääletusel võitis ülekaalukalt rahva poolehoiu Lääne-Virumaa kartuli­kasvataja Gustav Põldmaa ja pälvis rahvapõllumehe tiitli.


Gustav Põldmaa oli ise päris üllatunud, et tema poolt nii palju hääli anti ja ta rahvapõllumehe austava tiitli sai.

“Ju siis tuntakse mind nii palju ja võib-olla anti hääli ka seepärast, et rahvas armastab eesti kartulit,” teatas Lääne-Virumaa põllumees.

Kartulikasvatajate eestvedaja

Maalehe veebihääletuse vastu tundis huvi üle kümne tuhande lugeja, oma hääle andis rahvapõllumehele ligi kolm tuhat inimest ja 21% neist häältest läks Lääne-Virumaa kartulikasva­tajale.

Oma Lääne-Virumaa naabrimeest Gustav Põldmaad tuli rahvapõllumehe tiitli puhul õnnitlema tuntud sumomaadleja Baruto ehk Kaido Höövelson. Pildi keskel on rahvapõllumehe tütar Kaire Põldmaa.
SVEN ARBET
“Mulle meeldib kartul ja kodumaine kartul on eriti hea,” teatas üks veebihääletaja.

“Tänavu sain oma põldudelt keskmise saagi, umbes 40 tonni hektarilt ja kogu saagi turustan tulundusühistu Talukartul kaudu,” ütles rahvapõllumees 2019. Esimest korda töötas tema põldudel tänavu uus kartulivõtukombain Grimme, mis kiirendas kartulivõttu tunduvalt.

Gustav Põldmaa on kartulikasvatajate seas tuntud tegija ja ühtaegu ka põline talupidaja, kes kuulub TÜ Talukartul kaudu ka Eestimaa Talupidajate Keskliitu. Kuna kartul on eestlaste toidulaual ikka au sees olnud, võitiski just kartulikasvataja rahva poolehoiu.

Põldmaa juhib juba aastakümneid Lääne-Virumaal firmat K&G Saarelt OÜ, kus tänavu kasvatati kartulit 101 hektaril. Põldmaa põldudel kasvas nii seemne- kui ka toidukartuleid, kokku üle kümne sordi.

Gustav Põldmaa peab väga oluliseks ka ühistööd ja meeskonnatööd, ta on TÜ Talukartul juhatuse esimees. Talukartuli kaudu turustab ta kogu oma toodangu. Peale selle kasvatab tänavune rahvapõllumees koos vend Kullega umbes 1000 hektaril teravilja.

Kavatsetakse eksportida Ukrainasse


“Rahva lemmiksort on jätkuvalt ‘Red Lady’, aga väga palju ostetakse ka ‘Flaviat’,” avas Gustav Põldmaa kartulituru praegust seisu. Ta loetles, et väga hea kartulisort on ka ‘Lilli’ ja palju ostetakse ka väärt pudrukartulit ‘Afra’.

“Tänavu on lootust, et hakkame Talukartuli kaudu eksportima oma kartuleid ka Ukrainasse,” tõi rahvapõllumees esile.

Kogenud kartulikasvataja lisas, et mahepõllumeestel soovitab ta hakata kasvatama ‘Carolust’, mis on tõeliselt hea mahesort. Põldmaa arvates võiksid mahetootjad kasvatada ka ‘Red Ladyt’.

Kevadel pani Põldmaa katseks maha ka uue sordi ‘Queen Anne’. Küsimusele, kuidas kuninglik kartul kasvas, vastas Põldmaa, et tänavu kasvas ‘Anne’ alles seemnepõllul ja alles järgmisel aastal läheb tootmisse.

Ehkki tegemist on Saksa kartulisordiga, on rahva seas juba hakanud levima arvamus, et ‘Queen Anne’ sai nimetuse meie roosiaia kuninganna Anne Veski järgi. Rahvapõllumees ei osanud selle kohta midagi arvata, kuid avaldas lootust, et ehk Anne Veski jõuab kunagi ka nende kodukandi rahvale esinema.

Gustav Põldmaa annab Lääne-Virumaal Simunas tööd viiele inimesele ja kasutab tootmises tänapäevast tehnoloogiat. Konkursile “Aasta põllumees 2019” esitas Gustav Põldmaa kandidatuuri Virumaa Põllumeeste Liit.

Loodust säästmata ei saa enam majandada ükski põllumees

Teisipäeval Tallinnas peetud aasta põllumehe konverentsil “Tuleviku põllumajandus ja keskkonnahoid” tõdeti, et ainus ja peamine tulevikumõõde on loodust säästev põllumajandus.


Globaalselt moodustab põllumajandus kasvuhoonegaaside koguheitest umbes 20%, Euroopa Liidus on see näitaja 9%. Eesti põllumehed saastavad keskkonda kasvuhoonegaasidega veelgi vähem: meil on see mõju 6–7%, selgus konverentsi ettekannetest.

Aasta põllumehe konverentsi vaheajal arutavad tulevikupoliitika üle Avo Samarüütel, Maido Pajo, Jaanus Marrandi ja Jaan Metsamaa.
SVEN ARBET
2030. aastaks tuleb aga saastet tunduvalt vähendada. Niisiis keskendub tuleviku põllumajanduspoliitika keskkonda säästvale tootmisele.

Riigikogu maaelu komisjoni esimees Tarmo Tamm tõi esile, et aastail 2021–2027 läheb 40% ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahendeid keskkonnahoiule.

Ka maaeluministeeriumi osakonnajuhataja Katrin Rannik märkis oma ettekandes, et ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2021.–2027. aasta strateegiakaval on suurem keskkonnaambitsioon. 30% maaelu arengu eelarvest läheb keskkonna- ja kliimategevusteks.

Keskkonna- ja kliimameetmete raames näiteks kompenseeritakse põllumeestele keskkonnahoiu tõttu saamata jäänud tulu ja lisakulud. Ökokavade puhul on võimalik maksta põhilisele sissetulekutoetusele veel lisatoetust.
President Arnold Rüütli ja minister Mart Järvikuga tulid ühispildile ka need põllumehed, kes on juba varem pälvinud aasta põllumehe tiitli. Pildil vasakult Raivo Külasepp, Jaak Läänemets, Arnold Rüütel, Andres Härm, Indrek Klammer, Mart Järvik, Avo Samarüütel, Mart Timmi, Aavo Mölder ja Lembit Paal.
SVEN ARBET

Tuleviku põllumajanduses tuleb panustada ka kliimamuutuste leevendamisse, elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid.

Keskkonnaministeeriumi vaa­te meie intensiivsele maa­ma­jan­dusele esitas kesk­kon­na­mi­nisteeriumi asekantsler Kristi Klaas.

Klaas tutvustas kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks arutusel olevaid põllumajandussektori meetmeid. Need on põllumajanduse sõnnikukäitluse parendamine (biogaasi suurem kasutuselevõtt), happeliste muldade neutraliseerimine, täppisväetamise seadmete ostutoetus, samuti näiteks rohumaal karjatamise osakaalu kasv ja sööda kvaliteedi parendamine.

Maaeluminister Mart Järvik tõi oma ettekandes esile, et keskkonna kliimameetmetele suunatakse ÜPP vahenditest mitusada miljonit eurot.
SVEN ARBET

Harjumaa piimatootja ja aasta põllumees 2018 Jaan Metsamaa rääkis oma ettekandes sellest, et põllumeestele on seatud palju lisatingimusi ja -kohustusi, et majandada keskkonda säästvamalt. Ent vahendeid uute nõuete elluviimiseks ei jagata.

“Igasuguste karmistuvate nõuete korvamiseks peavad olema ka vastavad toetusmeetmed,” rõhutas Jaan Metsamaa. “Oleme võtnud eesmärgiks, et vähendame ammoniaaki ja teeme muid toredaid asju, aga seda raha ei ole, et nõudeid täita. Kui on keskkonnakaitselised eesmärgid, siis peavad olema ka reaalsed võimalused neid eesmärke ellu viia,” teatas ta.