Aiandusfoorumil on luubi all tootjate ühistegevus ja konkurentsivõime
Meil on Euroopa Liidu kontekstis väga väikesed tootjad, kes ei suuda üksi konkurentsis püsida ja tagada elanikkonna isevarustatust köögiviljade ning muude aiasaadustega. Efektiivsuse ja majandustegevuse tõhususe suurendamiseks peaksidki aiandustootjad koonduma ühistutesse. Foorumil tutvustatakse selles valdkonnas meist edukamate Läti ja Soome kogemust.
Statistika järgi tarbib Eesti elanik ca 120 kg puu- ja köögivilja aastas. Meie oma tootjad suudavad sellest praegu toota enam-vähem poole, suur osa aiasaadustest tuleb importida. Selleks, et Eesti isevarustatuse taset puu- ja köögiviljadega tõsta ning kodumaist aiandustootmist arendada, tuleb uue maaelu arengukava raames senisest enam tähelepanu pöörata investeeringutoetustele neisse sektoritesse. Kui käesoleval perioodil saavad investeerimistuge vaid kuni üheksa töötajaga mikroettevõtted, siis uuel perioodil tuleks toetuste saajate ringi laiendada nii väike- kui keskmistele tootjatele.
„Peame andma võimaluse, et investeerimistoetust tootmise laiendamiseks ja tootmisbaasi uuendamiseks saaksid taotleda ka Eesti suuremad aiandusettevõtted, sest enamasti tagavad just nemad tarbijate varustatuse kodumaiste saadustega. Kriitilise tähtsusega on riigi tugi meie katmikalade tootjatele. Aiandustootmine on tööjõumahukas, mistõttu pole senised piirangud ettevõtte suurusele kuidagi põhjendatud,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Foorumil tulevad käsitlemisele ka toidujulgeolek ja kaitseväe toiduhanked. Põllumajandus-Kaubanduskoda on tänavu alustanud koostööd Eesti Kaitsetööstuse Liiduga.
Koostöö raames soovitakse parandada muuhulgas Eesti tootjate võimekust osaleda kaitseväe poolt korraldatavatel riigihangetel. Selleks, et meie sõdurid saaksid süüa värsket ning kodumaist puu- ja köögivilja, tulebki arendada tootmist ja Eesti ettevõtete koostööd, et nad suudaksid hangetel rinda pista teiste Euroopa Liidu tootjatega.
