Ka maaelu arengu aruannet tutvustanud maaülikooli teadur Kaire Vahejõe sõnul tuli aiandustootjate seas läbi viidud uuringust välja, et tööjõu puudus on üks aiandusvaldkonda pärssivatest teguritest.

“Väga suureks takistuseks on järelkasvu puudus noorte näol, kes oleksid valmis uusi tootmisüksusi rajama või vanematelt üle võtma,” rääkis Vahenurm. “Viimastel aastatel on suurim probleem tööjõud, keda on vaja hooajatöödel.”

Noorte ettevõtjate olemasolu on hädavajalik tootmise aktiivseks edasiarendamiseks järgneval paarikümnel aastal. Tõsiseks probleemiks on see, et küsitletud tootjate hulgas moodustavad alla 40-aastased vaid kümnendiku. Rohkem kui poolte vastajate jätkusuutlikkuse määrab järelkasvu olemasolu, kes juba praegu või lähiaastatel võtaks tootmise üle. Prognoosi kohaselt planeerib suurem osa praegu 50-70-aastaseid tootjaid tootmismahu vähendamist või säilitamist tasemel, kus väikeses mahus kasvatus jääb näiteks pensionipõlves kõrvaltegevuseks. Selline tootmine on aga eelkõige suunatud oma pere vajaduste rahuldamisele ja juba olemasoleva kodumajapidamise, sh maa korrashoidmisele, mitte aga tootmise laiendamisele.

Tootjate vanus mõjutab kogu tootmisharu väljavaateid. Lähiaastatel aktiivsest tegevusest tagasi tõmbuda plaanivate vanemaealiste tootjate suur osakaal vähendab ühistegevuse võimalusi, tootmiskompetentsi leviku kiirust, üldist tootmismahtu, Eesti aiandustoodete kättesaadavust ning konkurentsivõimet.

Pikaajaliste kogemuste ja traditsioonidega aiandustootjad paiknevad suurelt jaolt Lõuna-Eestis, mistõttu just seal viidi mullu läbi küsitlus tootmise arengut takistavatest põhjustest. Uuringust selgus, et aiandustootjate arengut takistavad kõige enam mullaviljakus, sobiva tööjõu olemasolu, rahaliste võõr- ja omavahendite kättesaadavus, ekspordivõimalused ja ühistegevus.

Tootmist soodustavad aga perekonna toetus, soov ja tahtmine tootmisega jätkata ning senine kogemus aiandustootmises.