Ainult diplom talu ei arenda
Tiit on Soosaare pere neljast pojast vanim, lõpetanud maaülikooli tehnikainsenerina ja omandanud magistrikraadi. Olles isa kõrval lapsest saati talutööd teinud, leidis noormees pärast mõneaastast tehnoloogitööd, et temagi kutsumuseks on põllumehe amet.
Viljakasvatuse riske maandavad angerjad
2007. aastal välja kuulutatud alustaja noore taluniku toetuse saamiseks esitas avalduse ka Tiit Soosaar. Noorele talualustajale eraldati 625 864 krooni. Tiidu puhul andis taotluse hindamisel kõige enam punkte see, et tal on põllumajanduslik kõrgharidus.
Tiidu vend, kes ka on noor talualustaja ja esitas samuti avalduse, jäi toetusest ilma. Tal on taskus Olustvere põllutöökooli diplom.
Kuigi toetuse suurus on üle poole miljoni krooni, ei saa selle eest korralikku kaasaegset traktoritki osta. Uue Fendti traktori ostuks pidi Tiit võtma pangalaenu. Laenu võtmist peab ta alustajana igati normaalseks, kuid lisab, et sealjuures on vaja endale selgeks teha piir, kui suurt laenukoormust talu kannatab.
Tiit Soosaarele kuuluval OÜ Viljamaal on kasutada 500 ha põllumaad. Arvestades sealse kandi saviseid maid, otsustas Tiit valida talikultuuride kasvatamise. Külvikorras on talinisu, taliraps, talioder ja rukis.
Tänavune aasta sobiski talikultuuridele. Savine pinnas hoidis niiskust, viljad ei kannatanud põua käes ning ilma pole põhjust kiruda. Nisu andis hektarilt 4 tonni ja raps 1,5 tonni.
Soosaare peres on masinapark ühine. Tiidu kõrval on talumaad vormistatud nii isal kui kahel vennal. Kokku on isal ja poegadel kasutada üle tuhande hektari. Kaasaegse suure jõudlusega põllutehnikaga saab ühiselt kõik tööd õigel ajal ära teha.
Tiit Soosaar kinnitab, et diplom üksi ei anna midagi, kõige tähtsam on oskus ise mõelda ja õigeid otsuseid teha. Veel peab olema tõsine huvi ja suur töötahe, sest iseenesest ei saa ükski töö tehtud.
Põllumajanduses ei ole riskid välistatud. Sel põhjusel on paljud põllumehed valinud oma talus mitu tegevusala. Nii ka Tiit Soosaar.
Tiit tegi oma diplomitöö maaülikoolis angerjakasvatuse tehnoloogiast, tema praktikakohaks oli Võrtsjärve-äärne Raivo Puuritsa angerjakasvandus. Diplomitöö kirjutamisel sai kinnitust mõte, et sellise kasvanduse võib rajada ka Pärnu jõe äärde, kus on Soosaarte Tammekääru talu.
Angerjakasvanduse rajamise projekt on käsil ja Tiit usub, et lähemate aastate jooksul suudetakse angerjamaimud sisse osta. Sellele vääriskalale on turgu nii kodu- kui välismaal.
Noori on põllumehe ametisse vaja
Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis hinnatakse praegu maaelu arengukava 2007–2013 investeeringutoetuste kasutegurit.
Selle instituudi analüüsi ja uuringute osakonna juhataja Mati Mõtte arvates peaksid avalik sektor, organisatsioonid ning õppeasutused noortele maamajanduse ja põllumajandusettevõtluse arenguvõimalusi paremini tutvustama.
“Maal on võimalik arendada mitmekesist ettevõtlust – loodusressursside väärindamist, bioenergia tootmist, taime- ja loomakasvatussaaduste töötlemist, keskkonnasõbralike ja käsitöötoodete tootmist, kohaliku kultuuri ja turismiteenuste sidumist,” pakub Mati Mõtte.
Pikemalt on noore talualustaja Tiit Soosaare tegemistest ja noorte
põllumajandustootjate toetuse kasutamisest lugeda Maamajanduse oktoobrinumbris.
Noortaluniku toetus
- Noore põllumajandustootja toetuse taotlusi on nelja taotlusvooru kohta esitatud kokku 815.
- Kolme eelneva taotlusvooru tulemusi vaadeldes on rahuldatud taotlusi 19–56%.
- 30. juuniks 2010 oli noorte põllumajandustootjate alustamise toetuseks makstud 137,7 mln krooni.
- 2005. aastal oli 6725 põllumajandustootjast vaid 1650 nooremad kui 40 aastat.
- Maaülikooli analüütikute hinnangul peaks noorte põllumajandusettevõtjate osakaal suurenema 2–3% aastas.
