Foto: Ilmar Saabas

Teemast rääkisid nii põllumeeste esindusorganisatsioonid – taluliit ja tootjate liit – kui ka tublid talumehed ise.

Nüüd on PRIA suviseid ilmastikuolusid täpsustanud ning tunnistab oma infolehes, et liigniiskus oli tõesti probleem suurel osal Eestimaast.

PRIA sõnul esitati neile 226 teatist selle kohta, et liigniiskuse tõttu ei saadud rohumaid nõutud kuupäevadeks hooldada.

Seoses probleemidega rohumaade hooldamisnõuete täitmisel liigniiskuse tõttu küsis PRIA Riigi Ilmateenistusest sademete ja temperatuuride andmeid piirkondade ja kuupäevade lõikes. Vaatluse all oli periood 1. juulist 20. augustini.

Liigniiskuse hindamiseks kasutati agrometeoroloogias kasutatavat hüdrotermilist koefitsienti (HTK). Kui HTK on üle 2,0, loetakse seda liigniiskuseks.

HTK põhjal arvestati liigniiskuse all kannatanud maakondadeks Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Jõgevamaa, Järvamaa, Tartumaa, Põlvamaa, Viljandimaa, Valgamaa ja Võrumaa ning Harjumaa idapoolsed vallad.

Põldudel, kus hooldamise tähtaeg oli 20. august, loeti neile lisaks liigniiskeks veel Raplamaa, pool Pärnumaad ja pool Harjumaad. Nende maakondade põllumeeste saadetud liigniiskuse teavitused võeti arvesse erandliku asjaoluna ja neil säilis õigus saada teatises märgitud põldude osas toetust täies mahus.

Ülejäänud maakondades asuvatel maadel viidi läbi kohapealne kontroll ning otsus tehti vastavalt kontrolli tulemustele.

Kui kohapeal selgus, et põllul on hooldustööd tegemata ja liigniiskuse jälgi ei olnud, siis toetust sellisele põllule ei maksta. Samas ei rakendata taotlejale täiendavat sanktsiooni pinnaerinevuse eest.

Kui kohapealse kontrolli käigus selgus, et põllul on hooldustööd tegemata, aga kontrolli hetkel oli tuvastatav, et põld kannatab liigniiskuse all, siis makstakse selle põllu eest ka toetust.