Selle peamiseks põhjuseks arvatakse olevat soodsad looduslikud tingimused suure arvukusega põlvkondade tekkeks. Samas ei saa alahinnata ka räimevarude kaitseks võetud meetmete tulemuslikkust.

Kuna kudema siirduv räim moodustab tavalisest tihedamaid koondisi, on traalpüügiga sel perioodil võimalik kudekarja oluliselt kahjustada. Samuti häirib traalpüük kudemiseelsete koondiste liikumist koelmute piirkonda ning võib selliselt oluliselt häirida normaalse kudemise käiku.

Aprilli algul keskkonnaministeeriumile saadetud kirjas tegid TÜ Eesti Mereinstituudi teadurid ettepaneku räime kudemiseelsete koondiste kaitseks keelata kalapüük traalnoodaga merealadel, mille kaudu avamere räimekoondised liiguvad Liivi lahes ja Väinameres asuvatele kudealadele. Lähtudes kalapüügiseaduses antud võimalusest ning teadflaste ettepanekust keelaski keskkonnaminister traalnoodaga kalapüügi Liivi lahes 20. parillist kuni 19. maini 2014.

Kudemiseelsete koondiste kaitseks mõeldud püügikeeld on oluline mitte ainult Liivi lahe räime (laheräime), vaid ka Liivi lahte kudema saabuvate avamereräime koondiste kaitseks, kelle varud on pikka aega olnud madalseisus ja alles paaril viimasel aastal näitamas taastumist.