Aravetel plaanitakse sõnnikust elektri tootmist
Planeeritava biogaasijaama peamiseks tooraineks on lehma- ja veisesõnnik, mis pärineb Aravete Agro lautadest. Lisaks on võimalik täiendava tooraine saamine ümbruskonna teistelt põllumajandusettevõtetelt ning toiduainetootjatelt.
Jaama planeeritav võimsus on 0,8-1,2 MW, investeeringu kogumaksumus esialgsetel hinnangutel sõltuvalt jaama suurusest 40-60 miljonit krooni ning projekti valmimistähtaeg on 2009-2010 aasta.
Aravete Agro juhatuse esimehe Leonid Linkovi sõnul on biogaasi tootmine osa kaasaegsest sõnnikumajandusest.
"Protsessi käigus väheneb ühelt poolt ümbruskonda leviv sõnnikuhais ja paranevad sõnniku väetiseomadused, teisalt saab koostootmisest vabanevat soojusenergiat edukalt rakendada alevi kütteks ja seeläbi elanikele soodsama hinnaga soojust pakkuda," selgitas ta.
Biogaasi tootmine seisneb orgaaniliste jäätmete anaeroobses kääritamises selleks otstarbeks rajatud mahutites ehk metaantankides. Protsessi käigus eraldub metaan, mis on ka maagaasi peamiseks koostisaineks. Eraldunud gaas kogutakse kokku, puhastatakse ning suunatakse koostootmisagregaat.
Eestis toodetakse biogaasi AS-i Tallinna Vesi Paljassaare reoveepuhastusjaamas ning Saaremaal Valjala vallas Jööris.
