demo projektKalev Raudsepp (paremal) näitas lihaveiste talviseks söötmiseks ehitatud varjualuseid. Foto: Raivo Tasso

Kaks aastat tagasi, kui Demo Farmi projekt alustas, käis Nele Tamm iga päev oma Pärnumaal Pikavere külas asuvast talust 50 km kaugusele tööle ning lihaveiseid, piimalehmi ja kanu pidas hobi korras. Projektiga liitudes soovis ta suurendada oma lihaveisekasvatust ja saada osa teiste kogemustest.

Nüüdseks on ta senisest päevatööst loobunud ja pühendunud oma talule – taastab ja hooldab maastikukaitseala, laob kiviaedu ja peab 24 lihaveist ning kolme piimalehma. Mahedalt toodetud piimast valmistab naine kohupiima, kodujuustu, sõira, jogurtit, jäätist, võid ja toorjuustu.

“Olen läbinud vähemalt seitse mahekoolitust,” lisas Tamm, kelle elu Demo Farmi projekt on kõige rohkem muutnud.

Talud said arengukava

Demo Farm on Eesti–Läti koostööprojekt keskkonnahoidliku talupidamise arendamiseks. Selles osales 10 talu Eestist ja 10 Lätist.

Eesmärk oli luua pilt talude probleemidest, pakkuda välja lahendusi, anda talunikele teadmiste vahetamise ja üksteise käest õppimise võimalus.

Külastati projektis osalevaid talusid ja kuulati nende kogemusi, toimusid koolitused. Kõik osalenud talud said konkreetseid soovitusi sisaldavad arengukavad ja interneti-kodulehe.

Talude murede kaardistamiseks ja lahenduste leidmiseks olid kaasatud eksperdid, kelle valik oli muljetavaldav. Tehti koostööd mulla-, köögivilja-, veterinaaria-, majandus-, turismi-, vee-, taastuvenergia-, haljastus- ja mesinduseksperdiga.

“Eksperdid ei rõhunud sellele, kuidas lehmast või maast rohkem välja võtta, vaid kuidas keskkonnahoidlikult majandada,” selgitas projektijuht Teet Eomäe Eesti Looduse Fondist.

Võimalus agroturismiks

Võrumaal Alt-Lauri talus maheköögivilju kasvatav Kaja Kesküla tunnistas, et liitus projektiga, kuna see andis võimaluse mõelda läbi talu hetkeseis ja tulevikuvõimalused. “Iga päev seda ju ei tee,” märkis ta. “Lisaks pere kaasamisele olid abiks ka eksperdid ja valmis suur ning põhjalik talu analüüs.”

Analüüsist tuli välja, et Alt-Lauri talul oleks lisaks köögiviljakasvatusele võimalik tegelda ka agroturismiga.

Praeguseks ongi 12 turismibüroo esindajad juba talu vaatamas käinud.

Läti talunike juures käies pani Kesküla aga tähele, et seal tehakse omavahel koostööd hulga enam kui Eestis. “See oli neil rohkem mõtlemises sees. Kuna nad on väikesed, saavad aru, et koostööst on kasu.” Samas jäi talle silma, et investeeringute poolest on lõunanaabrite väiketalud siinsetest mitu sammu maas.

Tekkisid uued ideed

Ka Valgamaal Tsirgumäe külas OÜ Koivakonnus lihaveised kasvatav Kalev Raudsepp oli rahul sellega, et arengukava koostamise käigus sai teha mitu ajurünnakut ning tekkis hulk uusi ideid.

Raudsepa suur soov on sinnakanti rajada Parmu ökoküla, kus inimesed saaksid elada ilma liigselt tarbimata ning teha kõiki talutöid.

Pärnumaal ühegi elanikuta Kurese külakohta ja selle ümbrust oma jõududega taastav ning hooldav Urmas Vahur kinnitas, et mõtlemisainet andis projektis osalemine temalegi.

“Vaatasin algul, et see on puhas soft projekt ega lootnud sellest midagi,” meenutas mees. “Majandusekspert tõi mind kahe jalaga maa peale, öeldes, et tuleb ikka ka kulutustele mõelda.”

Näiteks ei tule kõiki töid teha omal jõul, osa saab teha ka talgukorras. Samas kinnitas Vahur, et ei kavatse Kurese küla rikkaliku kultuurikihi ja muinsustega tutvumist mitte kunagi tasuliseks muuta.


Eesti–Läti ühisprojekt

- Eesmärk: keskkonnateadlikkuse edendamine Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti põllumajandustootjate seas.

- Piirkond: Eestist Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva, Pärnu, Tartu, Saare, Valga, Viljandi ja Võru maakonnad ning Lätis Kurzeme, Pierīga, Rīga ja Vidzeme regioonid.

- Rahastaja: Interreg IIIA Eesti–Läti piiriülese koostöö programm.

- Partnerid: Läti Maaelu Konsultatsiooni- ja Õppekeskus, Läti Looduse Fond ja Eestimaa Looduse Fond.

- Eesti 10 osalejat: Alt-Lauri talu, Kanarik-Jakobi talu, Kurese talu, OÜ Koivakonnu, OÜ Viraito, Pajumäe talu, Riido Ökotalu OÜ, Sepa mahetalu, Sürgavere Põllumajandusühistu, Väike-Nakatu talu.

Allikas: ELF