Hobune, hobused Foto: Sven Arbet

Inimene alustas hobuse kodustamisega ligikaudu 4000 aastat enne meie aega. Sellest ajast saadik on hobune olnud inimesele väga suureks abimeheks ja kaaslaseks. Samas on hobuse roll läbi aegade oluliselt muutunud. Kui viimase tuhande aasta jooksul oli just hobune see, kelle abil toimusid mitmed olulised arengud näiteks põllumajanduses, siis tänapäeval kasutatakse hobust peamiselt ratsutamiseks.

Hobuste arv maailmas

Kui 2009. aastal oli FAO andmetel maailmas 60 miljonit hobust, siis järgnevatel aastatel see näitaja mõnevõrra vähenes ja oli 2011. aastal 58,5 miljonit. Üheksas maailma riigis oli 2011. aastal üle miljoni hobuse, sh USA-s 10,15 miljonit, Hiinas 6,77 miljonit, Mehhikos 6,35 miljonit, Brasiilias 5,5 miljonit ja Argentiinas 3,59 miljonit. Euroopa riikides on kokku 5,83 miljonit hobust. Mõnedes riikides hobuste arvukus tõuseb, teistes aga langeb.
Kui vaatame meie naaberriike, siis Soomes oli 2011. aastal 75000 hobust, Lätis 12000, Leedus 44700 (vastav näitaja on kiires langustrendis – veel 2009. aastal oli Leedus 54400 hobust) ja Rootsis 97000 hobust.

Vaadates hobuste arvu 1000 elaniku kohta Euroopa riikides, on esikohal Rootsi, Belgia, Taani ja Holland.

Lisaks hobustele oli 2011. aastal maailmas veel 43 miljonit eeslit (Eestis on PRIA andmetel 2014. aastal registreeritud üks eesel) ja 10 miljonit (Eestis 7) muula.

Hobuste arv Eestis taas tõusuteel

Eestis on hobuste arv olnud varasematel aegadel kõrge ja nüüdki on nende arvukus vahepealsest madalseisust kerkimas. 1923. aasta statistilise aastaraamatu „Eesti põllumajandus“ andmeil oli näiteks 1916. aastal Eestis 178 447 ja 1922. aastal 192 199 hobust.

Kui veel 1939. aastal oli riikliku statistika kohaselt Eestis ligi 219 000 hobust, siis Eesti Entsüklopeedia andmetel oli see näitaja 1960. aastal 66000, 1970. aastal 31000, 1980. aastal 13800 ja 1990. aastal 8600. Kõige madalam oli see näitaja Eestis arvatavasti 2000. aastal – 3600 hobust.

Viimastel aastatel on hobuste arvukus olnud jällegi tõusuteel (vt tabel) ja 2014. aastal on meil PRIA registri andmetel üle 12000 hobuse. Viimase viie aasta jooksul on juurde tulnud ligi 4000 hobust.
Tabel. Hobuslaste arv Eestis (PRIA andmed)

KuupäevHobuste arvEeslite arvMuulade arvHobuslasi kokku
31.12.20098592118594
31.12.20109315129318
31.12.20119932139936
31.12.201210 5251410 530
31.12.201311 0951411 100
16.07.2014125391712547

Hobune, teenusmajanduse töötaja

Kui räägime hobusest tööloomana, siis klassikalises tähenduses peame silmas hobust põllu- ja metsatööde tegija või veoloomana. Pikki aastatuhandeid on hobust kasutatud ka sõjanduses. Tänapäeval teeb hobune (Euroopas) valdavalt teistsuguseid töid ja võib isegi öelda, et hobust kasutataksegi valdavalt teenusmajanduses – ratsutamine, turism (näiteks ratsamatkad, saani- ja kaarikusõit), sport, keskkonnahoid (erinevate loodusalade hooldamine ja karjatamise abil maastike avatuna hoidmine ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamine), hobuteraapia jne.

Carolina Liljenstolpe (SLU, 2009) poolt läbiviidud uuring näitas, et Euroopas on hobumajanduse kõige olulisemateks osadeks treeningud, söödatootmine, tõuaretus ja hobuste pidamisteenus (üüritallid), mõnedes riikides ka hobuturism. Üüritallide pidajad osutavad tavaliselt ka muid teenuseid: söödatootmine ja müük, hobuste müük (sporthobused, võidusõiduhobused, traavlid), ratsamatkad, ratsalaagrid, hobutarvikute müük, ratsakoolid, hobutransport, hobuteraapia jne.

Mõnedes riikides on hobune oluline ka lihaloomana. Näiteks 2005. aastal toodeti maailmas 720168 tonni hobuseliha, suurimateks tootjateks on Hiina, Mehhiko, Argentiina, Kasahstan ja Itaalia.

Hobumajandussektor annab Euroopas tööd ligikaudu 400 000 inimesele ja 6 miljonile hobusele. Arvestades hobumajanduse nii otseste kui kaudsete mõjudega on näiteks Rootsis leitud, et 10 hobust loovad ühe töökoha. Suurbritannias on leitud, et üks töökoht tuleb 5-7 hobuse kohta. Saksamaa ja Austria uuringute alusel tuleb üks töökoht juba 3-4 hobuse kohta.
Hobustega karjatatakse 6 miljonit hektarit püsirohumaid. Sektori majanduslik maht koos seotud valdkondadega on Euroopas muljetavaldav 100 miljardit eurot aastas.

Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis jätkata hobumajanduse toetamist ohustatud tõugu looma pidamise ning loomade heaolu toetuse raames. Samuti on hobusektoril jätkuvalt juurdepääs MAK 2014-2020 koolitus-, nõuande- ja investeeringutoetustele.