Eesti kõrgeim kuusk on pääsenud jõulupuu rollist
Jääb ka Maalehel see kuusk ehtimata. Kuigi ehtekarp kulinatega on kaasas. Lihtsalt ei küüni oksteni. Ka kikivarvul mitte. Alumised oksad algavad maapinnast oma paarikümne meetri kõrgusel.
“Tegelikult on see Eesti kõrgeim kuusk päris visa olnud. Kõrval on näha mitmeid, mis palju nooremalt alla andnud,” osutab Kask teistele puudele kuusetukas.
Kask, muide, sobib oma ametisse ka nime poolest. Erinevalt teistest metskondadest on kask siin levinuim liik – iga teine puu. Iga viies on mänd, kuusk alles iga kümnes. Ent üks neist Eesti kõrgeim...
Kui Kaske poleks, ega ise leiakski Eesti kõrgeimat – 44,1 meetrit – kuuske üles. Isegi siis mitte, kui olla kvartalil 224 – aga selles metsaosas ta asub.
Kuuskede taevasse kaduvaid tippe silmaga mõõtes võib kergesti alt minna. “Peaks vist rekordkuuse märgi või tahvliga tähistama, muidu on seda õiget siin raske ära tunda,” arutleb Kask.
Kohe kõrval on veel kaks kuuske, mis tunduvad sama kõrged. Või kõrgemadki. Silma järgi vähemalt. Silm võib aga petta.
Kuusk tegi lehisele ära
Et just Järvseljal kasvab kuusk, mis kogunisti Baltikumi kõrgeim puu, sai veel kord selgeks nelja aasta eest.
Veel kord seepärast, et tol aastal tekkinud poleemikas väitsid mitu metsauurijat, et nad on mõõtnud Viljandimaal Loodil kasvava euroopa lehise kõrguseks vähemalt 46 meetrit.
Kõrgeima puu tiitel oli sedavõrd tähtis, et samal suvel otsustati kolm tiitlipretendenti elektronteodoliidiga üle mõõta.
Järvselja kuusk väljus heitlusest võitjana. Edumaa või edukõrgus oli küll vaid 20 cm. Kuid võit on võit. Nii nagu spordis, kus vahel otsustab fotofiniš.
Tõsi on aga see, et kui Järvseljal kasvav kuusk sattunuks paari-
saja aasta eest jõulukuuse otsijate sae või kirve alla, kuuluks Eesti kõrgeima puu tiitel tõesti Viljandimaa lehisele, mis praegu veel täies kasvujõus.
Järvseljal kasvavad lisaks kõrgeimale kuusele veel ka Eesti kõrgeim mänd, kask, haab, lepp ja kadakas. 43,3 m kõrgune mänd ei jää kuusele kuigivõrd alla, vaid 80 cm.
“Järvselja viljakas muld ja muudki looduslikud olud on puudele väga soodsad,” selgitab Kask, miks just selles Eestimaa nurgas puud nii usinasti sirguvad.
Puud kasvavad ideaalilähedastes tingimustes. Tihedas puistus on nad sunnitud latvu teiste puude varjust üle upitama. Ka on siin palju metsi, kus inimkäsi laseb neil rahus kasvada ja jõuda oma loomuliku vanuse ülempiirile.
“Kuna need puud on haruldaselt kõrged, on siinne metsatukk raiekavast välja jäetud, me ei sega neid,” räägib Kask.
Jõulutoost: Kuuse terviseks!
Kask ei välista, et tegelik rekordikandja võib asuda ka hoopis mujal. Ent tänavu 90. sünnipäeva tähistanud Järvselja õppe- ja katsemetskond, maaülikooli metsatudengite ja -teadlaste meka on koht, kus peaaegu igal puul oma uurija.
Praeguse rekordikandja naabruses murdus sügisel 1967 kuusk, mille pikkuseks mõõdeti 47,5 m. Kui puu maas, on hea mõõta.
Kas praegune kuusehiid suudab ka tolle teadaoleva rekordi lüüa? Kask kahtleb. “Kohe eemalt näha, et puu tervis on vilets. Kui okaspuu ajab vaiku välja, on see kindel tundemärk, et midagi on viga.”
Ka võra pole enam tugev, oksad on jäänud vaid tippu. See on siiski tavaline, et kuusk vananedes laasub ja oksad tulevad ära. Sel kuusel on vanust kindlasti üle paarisaja aasta.
“Lähiajal ei juhtu veel midagi, okas on roheline,” julgustab Kask. Kuna tiitlikandjal on mets ümberringi, siis ka tuuled ja tormid teda ei ohusta.
Kõrgeima kuuse tarvis kaasa võetud jõuluehted läksid siiski asja ette. Õppe- ja katsemetskonna taimeaias sai jõulurüü vaevalt meetri kõrgune puuke, mis kannab esmapilgul valusat nime – torkav kuusk. Rahvakeeli on ta hõbekuusk.
“Torkav kuusk kõlbab ka jõulupuuks hästi, aga eks see sõltub maitsest, kas tahetakse sellist sinihalli oma toas kuu aega näha,” selgitab taimeaia juhataja Kaie Ein.
Jõulud jaanipäevani?
Kuna torkav kuusk kasvab ka linnaoludes lahedasti, sest ei karda heitgaase, sobib ta tänava äärde maja juurde kas või püsipuuks, mida jõuludeks hea ehtida.
Eini kinnitusel peavad jõuluaja toas mõnusasti vastu ka must ja kanada kuusk, mis juba väga noorelt hakkavad käbisid kandma.
Just seepärast on neid kuuseliike ostnud üsna paljud jõulukuuseistandike rajajad – käbiga puukesi on pühade eel lihtne müüa. Palju soovitakse ka serbia kuuse eri liike.
“Üha enam tuuakse tuppa nulgusid. Need on kuuskedest küll kallimad, kuid jõulupuuna etemadki, ei hakka nii kiiresti pudenema,” teab Ein, kes juba aastaid on loobunud kuusest oma toas.
Nagu kuuski, nii on ka nulgusid taimeaias mitu liiki. On rohelisi, sinihalle, täitsa halle, erineva okkapikkusega.
“Kui vette panna lillepoest ostetud säilituskontsentraati, võib nulg jaanipäevani toas püsida,” naerab Ein.
Hoopis omapärane oleks tuppa tuua aga hall nulg. Too on kõige pikema okkaga nulg üleüldse. “Neidki istikuid on meilt jõulupuukasvandustesse ostetud, sest on inimesi, kes tahavad koju haruldasemaid puid, teistest erineda,” märgib Ein.
Eesti tipud Järvseljal
Puu Kõrgus meetrites
Kuusk 44,1
Mänd 43,3
Haab 40
Kask 38
Must lepp 34
Kadakas 14
Allikas: Järvselja Õppe- ja Katsemetskond
