Eesti veised kannavad kõrvamärke juba 20 aastat

1994. aasta aprillis võeti Jõudluskontrolli Keskuse initsiatiivil Eestis kasutusele esimesed veiste kõrvamärgid, mis kandsid looma kordumatut registrinumbrit. Kõrvamärgid olid toona kollasest plastikust ja neile oli musta värviga trükitud Eesti ISO-kood EST ja kümnekohaline registrinumber.

Märgistamist alustati esmalt jõudluskontrollikarjades. Esimeste kõrvamärgiostjate seas olid AS Adavere Agro, AS Pakar, Selja OÜ ja paljud väikeste piimakarjade omanikud.

1. augustiks 1994 olid loomakasvatajad ostnud üle 13 000 kõrvamärgi. Suurim huvi oli Tartumaa ja Harjumaa loomapidajate seas – mõlemasse maakonda üle 3000 kõrvamärgi. Aktiivsemalt alustasid märgistamist ka Jõgevamaa, Viljandimaa ja Põlvamaa veisekasvatajad. Pärnumaal, Valgamaal, Lääne- ja Hiiumaal leidus märgistamise alguskuudel vaid üksikud kõrvamärgiostjad.

1998. aasta lõpuks oli Eestis 78% veistest identifitseeritud. Enamasti olid need jõudluskontrollikarjade loomad. Kui hakati maksma otsetoetusi, kus üheks toetuse saamise tingimuseks oli loomade märgistamine, algas aktiivne märgistamine ka teistes karjades.

Alates 1999. aastast pakub Jõuduskontrolli keskus kõrvamärke ka sigade, lammaste ja kitsede märgistamiseks.