Eestlased söövad oluliselt rohkem liha kui eurooplased keskmiselt

Mullu tarbis eestlane keskmiselt 78,5 kg liha, mis on ligi neli kilo vähem kui tunamullu. Enam kui pool Eestis tarbitavast lihast on sealiha: mullu söödi üle 40 kg sealiha, 25 kg linnuliha ja 9,6 kg veiseliha inimese kohta, rääkis seakasvatuse aastakonverentsil Marko Gorban maaeluministeeriumist.

Maailmas suureneb liha tarbimine 1% aastas, peamiselt Aasia ja Aafrika arvelt. Seevastu ELi puhul prognoositakse, et 2030. aastal on liha tarbimine 68,4 kg inimese kohta ehk 0,8 kg vähem kui mullu. Eestlastega võrreldes süüakse ELis keskmiselt liha 10 kg inimese kohta vähem.

Prognoosi kohaselt väheneb ELis veise- ja sealiha tarbimine, kuid tõuseb lamba- ja linnuliha söömine. Kusjuures prognoositakse kõigi lihaliikide mõningast hinnalangust. Tarbijad tähtsustavad liha päritolu ja tootmismeetodeid tulevikus tunduvalt rohkem kui praegu.

Kui viis aastat tagasi oli Eestis enamuse lihaliikide osas isevarustatuse tase tagatud, välja arvatud linnuliha osas, siis mullu oli isevarustatuse tase langenud 71 protsendini, sealhulgas sealiha osas 72 protsendini.

Kui veel 2014 lõpus oli Eestis üle 350 000 sea, siis 2016. aasta lõpus vaid 266 000 siga, peamiseks vähenemise põhjuseks aafrika seakatk ja kaubanduspiirangud Venemaaga. Pärast sellist madalseisu on sigade arv vaikselt kasvama hakanud. Tänavu kolmandas kvartalis jõudsime sigade arvult taas üle 300 000 looma.

Siinne sealiha kokkuostuhind on käinud ühte jalga ELi keskmisega, kuigi tõusud pole olnud nii suured. Meil on sealihasektoris üle 50 ettevõtte, mullu oli neist kasumis üle 40 ja seakasvatajate kogukasum oli 8 miljonit eurot. Lihatööstuste kasum oli aastatel 2014-16 küllaltki kõrge, kokku 17 miljonit eurot.

Sealiha toodi mullu kordades rohkem sisse, kui veeti välja. Eksporditi peamiselt Lätti (52%), aga ka Leetu ja Uus-Meremaale. Sisse toodi sealiha peamiselt Poolast, Saksamaalt ja Taanist.