Endel Mets: Elutöö on veel tegemata
“Olin üheksa-aastane, kui vanaisa talus tuli peremeheohjad oma kätte võtta,” meenutab Endel Mets. “Kündmine oli raske töö. Meie talu põllud Käina alevi külje all olid savikad ja ader ei tahtnud mulda minna.
Sidusin adrakurgede vahele raskuseks suure kivi ja kaks raudkangi. Olin lugenud, et põllul tuleb künni sügavust süvendada ja ma tegin seda. Naabritest taluperemehed tulid pahandama – tapad hobused ära!”
Nõukogude võimu tulles kadusid talud ja kadusid peremehed. Endel Mets alustas tegevust ajakirjanduspõllul.
Huvitav üleminekuaeg
Endel Metsa põhimõtteks on olla eluga põhjalikult kursis. Ta on olnud maaelu uuriv ajakirjanik ja võib sel teemal mõndagi ajastule iseloomulikku meenutada.
Eesti maaelus oli huvitav periood üleminek sotsialistlikult põllumajanduselt vabaturumajandusele. Juba enne põllumajandusreformi hakkasid kolhoosid katsetama, kuidas oma asjaajamist ümber korraldada.
Endel Mets meenutab üht Järvamaa kolhoosi, kus jälgis toimunud muutusi viie aasta jooksul.
“Esimees käis Ameerikas läänemaailma põllumajandust uurimas. Tagasi tulles tegi ta oma kolhoosist 17 aktsiaseltsi. Üks neist moodustati suurfarmi, kus oli 700 lüpsilehma. Farmi kollektiiv valis aktsiaseltsi juhiks aktiivse lüpsja, kes oli koosolekutel kõige sõnakam. Aasta pärast ma seda naist enam ei kohanud. Ta oli kollektiivi poolt maha valitud, sest hakkas neilt ka tööd nõudma,” räägib paljunäinud ajakirjanik.
“Tema järel valiti etteotsa öövaht. Mõne aja pärast uuris selle juhi tegevust majanduspolitsei. Tema poeg hakkas talu pidama ja farmi loomade jõusööt läks poja talu lehmadele.”
Kõik need aktsiaseltsid hääbusid Endel Metsa sõnul kolme-nelja aastaga. Loomad müüdi maha, hooned jäid tühjaks.
“Alustati ettevõtlusega, aga ettevõtjaid ei olnud. Olid ainult tööde korraldajad,” oskab Endel Mets ka põhjuse öelda.
Endel Metsa põhimõtteks on, et kui ajakirjanik tahab ühest valdkonnast sügavuti kirjutada, peab ta oma teadmisi selles vallas järjepidevalt täiendama.
Plaanib raamatut
“Kui pensionäriks sain, läksin ettevõtluskursustele,” räägib mees. “Olen endale ostnud ning läbi lugenud kõik ettevõtlusest ja juhtimisest kõnelevad eesti keeles ilmunud raamatud. Mul on kodus seitse meetrit sellekohast materjali.”
Viimased kuus aastat on Endel Mets kajastanud ajakirja Maamajandus ja Baltic Agro korraldatavat viljelusvõistlust. Tema kirjutistest saab selgeks, et kaasaegse agrotehnika kõrval on otsustav inimene oma teadmiste, kogemuste ja ettevõtlusvõimega.
Endel Mets on jäädvustanud meie edukamate viljakasvatajate püüdlused jõuda nõukogude aastatel maha jäänud taimekasvatusega teiste Euroopa riikide põllumeeste tasemele.
“Mu elutöö on veel tegemata,” tunnistab pühapäeval 80. sünnipäeva tähistav Endel Mets.
“Ajalugu on pakkunud mulle võimaluse näha Eesti põllumajanduse arengut üsna pikal perioodil. Ma tahan selle asjaolu ära kasutada ja kirjutada raamatu. Ettevõtlus, juhtimine, innovatsioon, tehnika areng nõuavad rohkem lahti kirjutamist, kui seda on seni tehtud. Et me paremini taipaks, millised võimalused meil selles vallas on.”
Endel Mets
Sündinud 21. novembril 1930 Hiiumaal.
Haridus
Lõpetas 1949 Kärdla keskkooli ja 1973 Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomina.
Töö
Töötanud Nõukogude Hiiumaa toimetajana, Rahva Hääle põllumajandusosakonna juhatajana, ajakirjade Põllumajandus ja Maakodu ühendtoimetuse peatoimetajana. Pensionipõlves, aastast 1991, vabakutseline ajakirjanik.
Teinud kaastööd ajakirjale Maamajandus ja toimetanud põllumajanduslikke trükiseid.
Autasud
Tänavu veebruaris autasustas põllumajandusministeerium Endel Metsa teenetemärgiga.
