Esimene niide leevendas põllumeestel kõvasti pinget
"Juba unustatud,” ütleb Paistevälja OÜ taimekasvatusjuht Mihkel Mändla. "250 hektarilt koristasime ja 3000 tonni saime tänavu esimesest niitest. Tänavune esimene niide andis rohkem kui eelmise aasta kolm niidet kokku. Kui nüüd jätkab kasvõi eelmise aasta ilmadega, saan sööda ikka kokku.”
Mõne nädala pärast tuleb hakata koristama teist niidet. Paisteväljal on vaja veel 2000 tonni rohusilo ja maas on veel 108 maisi. „Söödapuudust ei tule, pigem ehk tuleb reservi,” arvab Mändla.
Pärnumaa taluperenaine Sirje Aasalu selgitab, et kaua kestnud öökülmad küll pidurdasid rohu kasvu ja näpistasid latvu, aga viimaste nädalate vihm ja soe kasvatasid tiheda rohu ning silosaak tuli hea.
Paunvere Agro tootmisjuht Katrin Tootsman aga hindab, et esimese silo saak oli peaaegu samasugune kui mullu. „Kõrrelised olid heas kasvufaasis, 13-14 tonni tuli haljasmassi hektarilt. „Kuhu läksime varem, seal jäi saak 10 t/ha piirimaile. Soistel rohumaadel oli ka vähe, nähtavasti külm tegi liiga,“ lisab Tootsman.
Lõunapiim OÜ sai esimese niitega kätte 35% aastanormist „Võrreldes eelmisega on silo poole rohkem,” kiidab Max Mõttus.
Silonõustaja Kristiina Märs Smartfor OÜ-st korraldas hooajal silokoolitusi mitmes Eestimaa nurgas.
„Üldkokkuvõttes võib esimese niite silodega üsnagi rahule jääda ja pilt on võrreldes eelmise aastaga tunduvalt parem,” kommenteerib Märs, mööndes, et Saaremaal olid põua tõttu esimese niite saagid siiski kesisemad kui mandril.
Ta räägib, et kuumade ilmade tõttu kiputi suhteliselt kiirelt niiduvaale üles korjama, et mass üle ei kuivaks, kuid esimese niite ajal sellega tegelikult tavapärastel kõrrelise-ristiku segudega rohumaadel probleemi polnudki.
„Tundub, et ristikule oli see kevad kasvuks eriti sobilik, sest nii võimsaid lehelatakaid ja jämedaid varsi pole ammu nähtud. Siin ei mänginud niivõrd suurt rolli tugev väetamisskeem vaid lihtsalt soodsad olud, sest ristik kasvas üle ootuste võimsaks ka mahemeestel,” toob ta välja.
Juba enne esimese niite algust puhkes tema sõnul kerge suhkrupaanika: rohus mõõdeti väga madalaid suhkrusisaldusi. Laborid aga suhkrute puudust ei kinnitanud - suhkrute sisaldused labori metoodikaga määrates on tavapärased ja muretsemiseks pole põhjust.
„Õigel ajal silo tegijad said tubli tulemuse ka proteiiniga ja praegu on näha juba väga kiiret rohu kasvu teise niite jaoks,” lisab Märs.
