“Üha rohkem soovitakse osta ka ehtsat mahemett,“ teatab OÜ Taali Mesila perenaine Aili Taal, kelle mee kvaliteeti kinnitab roheline ökomärk purgisildil. Foto: Sven Arbet

Maaleht.ee-s ilmunud artikkel “Eesti mesinikke paneb nördima odav importmesi” tekitas kommentaatorite seas kirgede tormi.

Viidati, et Ungaris asub tehas, kus Hiina mett segatakse euroliidu nõuetele vastavaks, aga väideti ka, et Eesti enda toodetes on “päris mett” vähevõitu.

Tunti huvi, kui palju võiks olla Eestis neid, kes “lõuna poolt” mett sisse toovad ja omamaise pähe müüvad või sellega segavad. Jõuti ka hinnanguni, et Lätist ja Leedust jõuab Eestisse sisuliselt Hiina suhkrusiirup.

Oli aga ka neid tootjaid, kes ajakirjanikule kinnitasid, et võltsimüüjad saavad Lätist ja Leedust mee kätte 2 euroga kilost ning müüvad siin kodumaise pähe 4−5 euroga.

Kirbukiri eksitab

“Ei tea, kas Eestis tõesti niiviisi importmett müüakse, küll aga tuuakse seda Hiinast sisse,” räägib Pärnumaal Tahkurannas tegutsev Aare Jõumees, kel omanimeline toode müügil paljudes kaubanduskeskustes.

Nii tava- kui mahemett tootev Jõumees väidab, et tarbijat eksitab eelkõige see, et sildil on suurelt toote nimetus, muu on aga trükitud kirbukirjas.

“Sildi peal on päritolumaa küll olemas, aga nii tillukeselt, et tarbija ei näegi ilma luubita, et kraam on pärit näiteks Hiinast,” lausus ta.

Tõsi, poelettidel ongi kodumaiste kõrval õiemesi, mille purgil antakse kirbukirjas teada, et see on Euroopa Liidust (EL) ja väljastpoolt ELi pärit meesegu, toodetud siiski Poolas. Ka “Läti mesi” on kokku segatud EList ja väljastpoolt ELi pärit meesugust.

Hinnad kõiguvad sellistel segudel vahemikus 4.61−6.50 eurot/kg. Kodumaise mee kilohind on 9−13 eurot.

“Suurem osa importmeest müüakse Rimis ja Maximas. See on odavam, ja kurb on tõdeda, et inimesed jäävad riiuli juures kõhklema ning lõpuks valivad ikkagi odavama. Eesti toode on küll kallim, aga kohalik ja kindla kvaliteediga,” tõdeb mesinik Jaanus Tull.

Kõik siiski odavamat ei otsi. Konjunktuuriinstituudi (KI) direktor Marje Josing nendib, et magusa otsemüük on suurenenud – ehkki mee hind on tõusnud, eelistatakse KI uuringu põhjal ikkagi kohalikku.

Tarbija tahab seda osta tuttavalt talumehelt, sest tähtis on usaldus.

“Mul on üle 200 taru, aastas toodan Muhus üle viie tonni mett, samas müün kogu saagi otse oma talust. Kõik ostetakse ära, mandrile minu kraam ei jõuagi,” räägib Saaremaal Orissaare vallas tegutsev mesinik Aimar Lauge. Tema kaubamärk on “Muhu mesi” ja see on nõutud ka saart külastavate turistide seas.

Ekspordivad vähesed

Kui mesinduse tippaegadel oli Eestimaal üle 100 000 mesilaspere, siis praegu on taludes ja suurematel tootjatel kokku vaid 38 000 peret.

Aastas toodavad Eesti mesinikud umbes tuhat tonni mett, tunamullu eksporditi seda aga vaid kaks tonni. Eelmisel aastal suurenes see seitsme tonnini.

Tartumaal tegutsev OÜ Meveda eksportis eelmise aasta lõpul Hiinasse 5,5 tonni mett. Lisaks soovivad meie kraami osta ka soomlased.

Mitmed mesinikud kinnitavad, et on Soomest pakkumise saanud. “Kuna soomlastel on varud otsas, on meiltki mitu korda küsitud mahemett, aga ärini pole me veel jõudnud,” räägib Roelas tegutsev mesinik Tõnis Taal.

Hany OÜ juhataja Janar Suuster, kes toodab ja pakendab Saaremaal ning müüb toodangut pealinna poodides “Saaremaa mee” sildi all, on juba varem teistega arutanud, et võiks koos mett Soome saata.

Praegu see veel teoks saanud pole. “Välismaale tahetakse ikkagi konteineritega, meie mesinikud ei jõua nii palju toota,” toob esile Aare Jõumees.

Nii lööbki imporditud mesi mahtudes ekspordi üle, hõlmates veerandi Eesti meeturust. Igal aastal jõuab Eestisse üle 230 tonni mett nii Hiinast, Lätist, Leedust, Poolast, Hispaaniast kui Lõuna-Ameerikast.



TURG

Eestis on palju hobimesinikke

- Eestis on ligi 6000 mesinikku.

- PRIA registris on arvel 1135 mesinikku.

- Mesilasperesid on 38 000, looduslikud tingimused võimaldaksid pidada 150 000.

- Mesilasi peetakse 3819 kodu- ja 2115 põllumajanduslikus majapidamises.

- Mett toodeti 2012. aastal 1064 t ja müüdi 748 t.

- Kuni 24 mesilasperega mesinikud müüsid üle 60% meest, kutselised 14,2%.

- Iga Eesti inimene tarbib keskmiselt 1,2 kg mett aastas, sh ostetud mett 0,78 kg ja omatoodetud või tasuta saadud
mett 0,45 kg.

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut