„Teise tsooni laienemine metssigade osas sisuliselt palju ei muuda, kuna metssealiha eksport on olnud piiratud ka seni Lääne-Eestis ja Harjumaal kehtinud puhvertsoonis,“ ütles Olev Kalda. „Kindlasti tuleb aga tsooni laienemisse suhtuda kui olulisse märki sellest, et taudi leviku peatamiseks peab jätkama nii metssigade arvukuse vähendamise kui nakkusohtliku materjali kõrvaldamisega loodusest.“

Riikliku tauditõrjekomisjoni otsusega on seatud metssigade asustustiheduse lõppeesmärk 1,5 isendit 1000 hektari jahimaa kohta, mis tuleb saavutada 2017/2018 jahiaasta lõpuks.

„Augustikuu jooksul määrab keskkonnaamet maakondlike jahindusnõukogude ja keskkonnaagentuuri ettepanekutele tuginedes eeloleva jahihooaja küttimiseesmärgid. Samuti on augusti jooksul kavas kokku kutsuda ametkondade ja teadlaste esindajate ümarlaud, et arutada võimalikke meetmeid metssigade populatsiooni tõhusamaks piiramiseks ning järelevalve karmistamiseks metsas,“ lisas Kalda.
Seakatku leviku tõkestamiseks kehtestatud kitsendused II-III tsoonis:
  • Kõik III tsoonis paiknevad seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all.
  • Olulisima kitsendusena on III tsoonist lubatud turustada ja eksportida vaid uuritud sigadelt või karjadest pärinevat kuumtöödeldud sealiha ja -tooteid.
  • Kuumtöötlemata sealiha- ja toodete liikumine on lubatud vaid erimärgistatult ja Eesti piires.
  • Elussigade liigutamine on lubatud teatud tingimustel range veterinaarjärelevalve all nii Eestis kui teistes liikmesriikides asuvatesse II-III tsooni farmidesse.
  • Kõik II-III tsoonis kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks.
  • Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja –toodete turustamine Eestis II-III tsooni piires nelinurkse erimärgistusega.
Euroopa Komisjoni poolt 2015. aasta novembris avaldatud täpsustatud tsoneerimise põhimõtted võimaldavad lugeda III tsooni kuuluva ala II tsooniks peale 12 kuu möödumist viimasest kodusigade haiguspuhangust ning II tsooni muuta I tsooniks 12 kuud peale viimast seakatku diagnoosi metssigade hulgas.
Otsuse taust:
  • Sigade Aafrika katku leviku tõttu kehtestati esmakordselt Eestis kitsendustega tsoonid 9. oktoobril 2014. aastal Euroopa Komisjoni rakendusotsustega 2014/709/EÜ. Viimati muudeti tsoone muudetud 29. märtsil 2016 rakendusotsusega (EL) 2016/464.
  • 22. detsembril avaldatud Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2015/2433 leevendati seni kehtinud kauplemispiiranguid ning anti teatud tingimustel, range veterinaarjärelevalve all seakasvatajatele võimalus elussigade liigutamiseks nii Eesti sees kui ka teiste liikmesriikide II ja III tsoonis asuvatesse seafarmidesse.
  • Kitsendustega tsoonid jagunevad kolmeks: I tsoon ehk puhvertsoon; II tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud metssigadel; III tsoon ehk kitsendustega piirkond, kus seakatk on diagnoositud nii kodu- kui metssigadel. Loe täpsemalt kehtestatud piirangute kohta sigade Aafrika katku veebilehel www.seakatk.ee alajaotuses „Kitsendustega tsoonid“.