Limusiini tõugu pull Urmen oli üks uhke loom, kes aga oksjonil müümata jäi. Foto: Raivo Tasso

“Peaettekande pidas Jesper Kring. Taanlastel on genoomselektsioonist alal juba päris suured kogemused. See võimaldaski selgitada genoomselektsiooni põhipunkte ja tuua praktilisi näiteid,” kirjutab Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kodulehel koosolekul osalenud Tõnu Põlluäär.

Kui senini ollakse harjunud pullide kohta infot saama läbi aretusväärtuse, umbes 5 aastat peale sündi, siis genoomselektsiooni kasutamisel saab juba sündinud pullikul geenide uurimisega otsustada, kas temast võiks saada parandaja pull või mitte.

Sellega saab kokku hoida aega ja valida parimaid pulle. See ei tähenda aga, et kõik, keda niimoodi testitakse oleksid kohe parimad. Kes saab parimaks, selle otsustab siiski hiljem tunnuse aretusväärtus.

Taani kogemus näitab, et 1200st pullikust osteti 250-300 vasikat, kellest 225 pääsesid testpullideks ning 30 valiti aretuseks. Neist vaid kuni 5 osutusid hiljem parimateks.

Testimine läbi genoomselektsiooni on huvitav ka seetõttu, et pakub erinevatele riikidele uusi koostöövõimalusi. Seda, kuidas teha parimat koostööd, peaksid aga arutama farmerid.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu kutsubki piimakasja kasvatajaid sel teemal oma mõtteid avaldama ning ühistule edastama.

Järgmine Euroopa Punaste Piimatõugude Ühingu koosolek toimub Soomes 2011. a algul.