Selle nädala alguses otsustas aga Harju Maakohus, et Halinga piimafarmil puudus alus Terelt hagis esitatud nõude sissenõudmiseks, sest nõuded Tere vastu olid lõplikult loovutatud DNB Pangale.

„DNB panga esindajad on oma hilisemaid ütlusi kallutanud Halinga kasuks, 2017. aasta DNB panga ütlused on vastuolus nende endi kirjavahetuse ja lepingutingimustega,“ sõnas Tere endine juhataja Oliver Kruuda. „Selline käitumismudel on pahatahtlik ja kõrvalekalduv headest kommetest ning väärib tähelepanu sarnaste situatsioonide varasemaks äratundmiseks,“ lisas Kruuda.

Kruuda sõnu kinnitab kohtuotsuse punkt 45: kohus leiab, et poolte nõuete loovutamise kokkuleppe (lepingu) puudumist ei tõenda Aktsiaseltsi DNB Pank kaks aastat hiljem, s.o 22.02.2017 ja 02.03.2017 edastatud päringute vastused. Nimetatud kirja sisu on vastuolus nii lepingus ja lõpetamise kokkuleppes märgituga kui ka enne lõpetamise kokkuleppe sõlmimist panga ja hageja vahel peetud e-kirjavahetusega ning seetõttu ei saa vastuseid arvelduskrediidilepingu ja arvelduskrediidilepingu lepingu lõpetamise kokkuleppe tõlgendamisel arvestada.

Möödunud kevadel kuulutas Halinga farm meedias, et Oliver Kruuda ja Tere on võlglased. Tegelikkuses levitas Halinga teadlikult valeinformatsiooni, millele annab täiendava kinnituse ka üleeilne Harju maakohtu otsus.

Tere esitas 2016. aasta 18.aprillil kohtule kinnitamiseks võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava, kus 81% kreeditoridest hääletasid poolt, muuhulgas piimatootjad, kuid millele pangad hääletasid vastu.

„Halinga ja temaga seotud isikute, sealhulgas nõukogu esimehe Teet Mõtte soov oli Tere maine kahjustamine ja kohtu mõjutamine meediakajastuse kaudu Tere AS-i saneerimiskava kinnitamise otsustamisel,“ sõnas Kruuda. Sügisel määras üllatuslikult AS Tere omanikuõigusi teostama asunud Maire Arm AS Tere nõukogu liikmeks just Teet Mõtte.