„Aga tegelikult oleme sattunud vihma käest räästa alla. Meile on nüüd leitud lisaülesanne - et me millegi muu jaoks enam aega ei leiaks,” ütleb ta.

Nimelt peavad uuringus osalevad põllumehed olema ka pilootprojekti metoodika elluviijad, nägema nägema ja tegema mõõtmisi, loendama hanesid oma põldudel ja neist siis raporteerima. Ehk siis lisaks kahele põhitööle, mis on kevadised põllutööd ja hanede heidutamine, tuleb hakata ka sekretäri ja assistendi tööd tegema.

„Et nähke vaeva, rabelge, avalikkus on maha rahustatud ja ega ju siis enam probleemi pole, kui avalikkus on maha rahustatud,” arutleb Kreen.

Ootused olid suuremad

Kreeni hinnangul ei vasta pilootprojekti metoodika põllumeeste poolt püstitatud ootustele ega ka varem välja öeldud põhimõttele: hinnata letaalse ja mitteletaalse heidutuse mõjusid. See ei anna usaldusväärset tulemust.

„Heidutusjaht tundus aitavat probleemi leevendamisele kaasa nii, et oleks nö võit-võit lahendus: piiraks pisut populatsiooni ülikiiret kasvu, jahimees saaks tegeleda oma hobiga ning põllumees pisut vähendada heidutusele kuluvat aega ning energiat,” selgitab Kreen ja lisab, et sellega paranenuks ka pidevalt vähenev tavapäraste heidutusmeetmete efektiivsus.

Kreeni sõnul lubab Eesti seadusandlus heidutusjahti, Euroopa oma seda ei keela, kuid ütleb, et jahti on vaja põhjendada. Miks seda siiani pole tehtud? Mis muud kui keskkonnaameti tegemata töö. Probleemi lahendamine on lihtsalt edasi lükatud.

Talle tundub, et võib-olla kardetakse gruppi ornitolooge, kes panevad Facebooki üles pildid ja kutsuvad ellu meediakampaania, et näete, nüüd loodust tapetakse, nii ja niipalju linde on surma saanud!

Ühe punktina näeb kava ette letaalse (surmava) ja mitteletaalse heidutuse võrdlemist 1–2 km vahedega sarnase taimikuga põldudel.

Paradoks sesineb Kreeni kinnitusel selles, et kui haned on letaalselt ühelt põllult heidutatud, siis see on just paras koht, kuhu nad uuesti maanduvad. Ja kui nüüd läheb sama sõidukiga inimene järgmisele põllule, siis tark lind teab, et ka seal ei ole tal hõlpu. Nii ei lase ta enam inimest lähedale, vaid läheb varem lendu. Seega mõõtmise tulemus ütleb, et mitteletaalselt oli heidutus tõhusam!

„Mõõtma ja võrdlema peaks erinevates piirkondades nii, et letaalselt heidutatavad ja mitteletaalselt heidutatavad linnuparved oleksid erinevad. Ainult sellisel juhul saame me reaalselt mõõta haneliste pelglikumaks muutumist katse käigus, praeguseks on seda loogikat eiratud,” väidab Kreen.

Põllumeeste abita jäänuks pilootprojekt olemata

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk annab teada, et uuringus osalemiseks on oma põllud neile pakkunud 21 ettevõtjat. Tänu neile on uurimise all kokku umbes 80 orasepõldu ja rohumaad Tartu-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal.

Suur enamus osalejatest on juba ka asunud andmeid edastama ja nii oli esmaspäevaks uuringualadelt kogunenud üle 500 vaatluse, millest 10 protsendi ringis kirjeldas ka haneliste kohalolu. Andmete kogumisel on usaldusväärse pildi saamiseks põllumeeste abi väga vajalik.

„Me ei suudaks ise leida paariks kuuks inimesi mitmekümne põllu andmeid seirama või tähendaks see riigihanke korraldamist, mis omakorda aga tähendaks, et sel aastal poleks me antud tööga pihta jõudnud hakata,” tunnistab Kukk.

Ta möönab, et kevad on põllupidajale kiire aeg. Seda arvestades on nad püüdnud teha andmete edastamise nii lihtsaks, kui vähegi võimalik. Ankeeti on võimalik täita ka telefonis ning selle koostamisel on proovitud kasutada võimalikult palju valikvastuseid.

Näiteks võtab ankeedi täitmine, millega fikseeritakse lindude puudumine, ühe minuti, ütleb ta. Lindude olemasolul kulub kõigile küsimustele vastamiseks kuni viis minutit. Kui „asi on käpas“ võib see veel vähem aega võtta.

„Muidugi, see on põllumehele lisaülesanne. Kui aga soovime saada teadmispõhist vastust – kas letaalne heidutus on efektiivsem kui mitteletaalne – siis on usaldusväärsuse jaoks vajalik teatud andmemaht,” sõnab Kukk.

Praegu on keskkonnaameti asejuhi kinnitusel teada vaid üks põllumees, kes pilootprojektis kaasalöömisest on loobunud. Lisaks põlduritele täidavad ankeeti ka jahimehed ning pilootuuringu korraldajad OÜst Rewild.

Sügisel selgub edasine

Käimasolev pilootprojekt on üheaastane. Tulemuste analüüs valmib sügiseks, misjärel tehakse järeldused piloodi jätkamise osas.

Paralleelselt on alustatud haneliste kaitse- ja ohjamiskava koostamisega. Selle raames pannakse paika, kuidas haneliste ohjamisega edasi liikuda, sh milline on vajalik jahikorraldus.

Kava tarbeks koondatakse ka mujal läbiviidud uuringud ja taustainfo, muuhulgas tehakse viimase kümne aasta kahjude analüüs, misjärel arutatakse kõikide huvirühmadega läbi, kuidas edasi liikuda.

„Venitamisega siin tegemist ei ole. Linnujaht on Euroopas kevaditi keelatud ning see on lubatud vaid derogatsiooni korras. Seetõttu peab olema kevadise heidutusjahi laialdasem rakendamine väga kaalutud ning põhjendatud otsus,” selgitab Kukk.

Sellel aastal lubatakse pilootuuringu käigus jahti pidada 1. aprillist ning sõltuvalt lindude siinoleku ajast toimub see kas aprilli lõpuni või veidi pikemalt. Kas ja millises ulatuses kevadjaht üldisemalt sisse viiakse, otsustatakse haneliste tegevuskava koostamise raames. Kava enda valmimine on kavandatud 2020. aasta lõppu.