Hobumajandus väärib toetust
Hobusekasvatajate ja hobuspordi eestvedajate suurimaks sooviks on, et uues maaelu arengukavas loetaks investeeringutoetuse kõlbulikuks kõigi hobustega seotud rajatiste (tallid, maneežid, sõnnikuhoidlad, kopliaiad, treeningväljakud jm) ehitamine ning varustuse (ratsa- ja rakendispordi- ja ratsutamisteraapiavahendid, hobuste transpordiks vajalikud sõidukid, rajatiste hooldamiseks vajalik tehnika jm) soetamine.
"Talihooaja pikkus on kaheksa kuud, libeda ja lume peal ei saa noori hobuseid õpetada. Kui hobuseid õpetada ei saa, siis toorik tallis ei maksa midagi. Eestis ostetakse hobuseid üsna vähe ja suurem osa läheb välismaale, aga ainult õpetatud hobustena," selgitas Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juht Hillar Kald ERRile.
Esmaspäeval ministeeriumis toimunud hobumajanduse teemalisel ümarlaual esitati ka hulgaliselt muid ettepanekuid: väärtustada hobuseliha kui toidutootmise potentsiaalset ressurssi, tugevdada praktikute ja teadlaste vahelist sidet, toetades hobumajandusalaseid teadustöid, pöörata enam tähelepanu hobumajandusega seotud erialade õpetamisele, toetada hobuste kasutamist väikemajapidamistes, mahepõllunduses, metsanduses jne.
Poolehoidu pälvis minister Helir-Valdor Seederi mõte moodustada hobumajanduse nõukogu, et edaspidi oleks ministeeriumil selles valdkonnas olemas konkreetne partner, kellega küsimusi operatiivselt arutada ja lahendada. Nõukogu kokkukutsumise kaugemaks eesmärgiks on aga hobumajanduse valdkonna esindajate kaasamine kogu maaelu arendamisse.
Nõukogusse hakkavad kuuluma kõik ümarlaual osalenud organisatsioonid: Eesti Traaviliidu, Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Ratsaspordi Liidu, Eesti Ratsutamisteraapia Seltsi, Vana-Tori Hobuse Ühingu ning Eesti Ahhal-Tekiini Assotsiatsiooni esindajad. Ka teisi liikmeid võib lisanduda.
